Haiguspuhang on koolidesse ja lasteaedadesse jätnud hõredad read: eelmisel nädalal haigestus umbes 3000 last

 (3)
Haiguspuhang on koolidesse ja lasteaedadesse jätnud hõredad read: eelmisel nädalal haigestus umbes 3000 last
Foto: Rauno Volmar

Paari nädala eest hakkas Eestis grippi haigestunute arv kiiresti kasvama ja nüüdseks on haigused sedavõrd maad võtnud, et paljudes koolides ja lasteaedades on lapsi kohal kolmandik või veelgi vähem. Kokku jõudis eelmisel nädalal arstideni info enam kui 3000 haigestunud lapsest.

Delfini on jõudnud mitme lapsevanema teade, et nende laste klassides või lasteaiarühmades on 75 protsenti lastest haiguse tõttu kodus ehk 24st lapsest on kohal kuus. Mõnel pool on olukord aga veelgi kriitilisem. „Minu lapse lasteaias oli eile järel veel neli last. Ja pooled õpetajad. Täna aga juba vähemalt üks laps – minu oma – vähem,“ rääkis Delfile haige lapsega koju jäänud Tõnis.

Gripp ja teisedki haigused riisuvad tugevalt ka töökollektiive. Seni viiruseid trotsida suutnud Maria rääkis, et kui harilikult istub tema ümber seitse töötajat, siis tänaseks on neist alles jäänud kaks. „Minu otsene ülemus on teist nädalat põskkoopapõletikuga kodus,“ sõnas Maria. Samas kõik haigena koju jääda ei malda. Üks Mariagi täna tööle tulnud kolleegidest pole sugugi terve, vaid köhib pidevalt. „See käib kohutaval kombel närvidele, aga eks ma saan temast aru ka – raha on ju tarvis,“ märkis Maria ja viitas, et kui haiguslehele jääda, siis esimest kolme päeva ei hüvitata. Palganumbri kindel vähenemine paraku haigeid end kodus ravima aga ei julgusta.

Seotud lood:

Enamik Maria kolleegidest, keda täna tööl polnud, olid kodus ja hoolduslehel aga laste pärast. Hooldushüvitist maksab haigekassa esimesest päevast alates. Lapsi jäi juba reedel koju ravima ka kahe tütre ema Reet, kes on kõige tipuks ka ise haige. Haigus algas kurguvaluga, mis läks üle köhaks, ja tõusis ka korralik, 38–39-kraadine palavik. Täna käis Reet lastega ka arsti juures. „Otseselt diagnoosi ta ei pannudki, aga raviks määras veeauru – ütles, et soodat ei tohi kindlasti sisse panna, nagu vanasti tehti –, soovitas ka kurgupastille ja köhasiirupit,“ sõnas Reet. Arstide soovitus on ka ohtralt sooja jooki tarvitada. Nohu korral on abiks ninasõõrmete mereveega loputamine.

„Ma mõtlen, et seekord peaks ravima välja. Me kipume ruttu-ruttu tagasi, aga arst ütles, et olge ikka sel nädalal veel kodus,“ lausus Reet, kellel kolme aasta eest tuli gripi tõttu tüsistus. „Veri oli gripi läbipõdemise tõttu nii kehvaks läinud, et kui järgmine kord haigeks jäin, siis see lõi mulle peenliigestesse. Veri läks nii hulluks, et arst ütles, et ta kohe ei ütle vastust, vaid konsulteerib teistega, ja õhtul ütles, et ta kartis kõige hullemat. Gripp võib vere nii kehvaks lüüa, et järgmine viirus on veel hullem põdeda. Ise ei pruugi sellest, et veri on väga nõrgaks jäänud, arugi saada,“ hoiatas Reet.

Väikelapsi jäetakse koju ka igaks juhuks, ennetavalt

Reeda vanem laps on 10-aastane ja käib kolmandas klassis, kus praegu on tüdrukutest üle poole puudu. Tunnid toimuvad aga siiski. Väiksem laps on 6-aastane ja käib lasteaias viimases rühmas. „Seal oli üle-eelmisel nädalal puhang ja 24st lapsest oli kohal vaid kaheksa,“ rääkis Reet, kelle tuttav poemüüja aga märkis, et tema 1. klassis käiva lapselapse klassis oli kohal vaid kuus last. Haiguste tõttu puudub ka osa õpetajaid, kas siis enda või lapse haiguse tõttu. „Lasteaias üks õpetaja on teist nädalat ära, ta on ise haige ja laps samuti,“ märkis Reet.

Ühe Tallinna kesklinna lastesõime õpetaja rääkis Delfile, et neil praegu personal haige pole, kuid 18–20 lapsest on puudu umbes pooled. „Kahes rühmas on kümme last ja kahes veidi alla kümne,“ märkis õpetaja, kes möödunud aastat meenutades sõnas, et haiguspuhangu „tipp“ ei ole arvatavasti veel käes. Samas on osa lapsi puudu tema sõnul n-ö igaks juhuks. „Ma ei saa öelda, et kõik puudujad on haiged. Enamik vanemaid ei anna teada, kas laps puudub niisama või haigestumise pärast. Tean, et mitmed hoiavad oma last kodus, et vältida viiruste tassimist kodus olevale beebile.“

Lähinädalatel kasvab haigestunute hulk ilmselt veelgi

Gripilaadsete ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumiste arv hakkas märgatavalt kasvama üle-eelmisel nädalal, mil arstide poole pöördus üle 4600 haigestunu. Kasv oli siis eelneva nädalaga võrreldes 32 protsenti. Tuleb aga välja, et eelmisel ehk jaanuari viimasel nädalal kasvas haigestunute hulk veelgi kiiremini. „Eelmisel nädalal pöördus hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6174 inimest, neist pooled olid lapsed. Haigestumus kasvas eelneva nädalaga võrreldes 33 protsenti,“ ütles Delfile terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Saluri rõhutas, et käes on grippi haigestumiste kõrgaeg ja järgnevatel nädalatel ootab terviseamet haigestunute hulga kasvu. „Kuna pooled haigestunutest on lapsed, siis oli eelmisel nädalal haigestunud laste arvuks – kuni 14-aastased – umbes 3000. Enam kasvas haigestunute laste arv kooliealiste laste hulgas. Kõige rohkem haigestunuid on kuni 5-aastaste hulgas, aga haigestumus hakkas kasvama kiiresti ka koolilaste ja üle 65-aastaste inimeste hulgas,“ selgitas Saluri.

„Gripp tuleb igal aastal ja mõjub igal aastal ootamatuna,“ nentis Saluri, kelle sõnul tegelikult midagi ebaharilikku ei toimu, vaid haigestumise tõus on tavapärane. „Vahest iseloomulik sellele aastale on suur laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste osakaal, mis osalt on tingitud kindlasti diagnostika võimaluste paranemisest, mis võimaldab tekitaja kiiremini ja haiglates kohapeal määrata.“

Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 106 patsienti, üks vanemaealine kaasuvate haigustega inimene on gripi tõttu surnud. Selle hooaja alguse iseärasuseks on Saluri sõnul see, et hospitaliseerimist vajanud inimeste arv suurenes laste ja noorukite vanuserühmades.