Haiglates tuhandeid ruutmeetreid vaba pinda

 (46)
Mustamäe haigla
Foto: DELFI

Ajal, mil käib vaidlus ravikindlustusraha eelarveaugu katmise üle, seisab Eesti suurhaiglatel jõude tuhandeid ruutmeetreid kinnisvara, mida nad nii Tallinna kesklinnas kui ka mujal käidavates kohtades madala hinnaga välja rendivad.

Esimese küsimise peale veeb­ruaris keeldusid haiglad rentnike nimekirju välja andmast, viidates ärisaladusele. Pärast andmekaitseinspektsiooni sekkumist nad seda aprillis tegid.

Haiglate rentnikud on peamiselt perearstid, matusebürood, sööklad, apteegid, lillepoed. Rendihinnad on tavaliselt turuhinnast soodsamad, keskmiselt 50 krooni ruutmeetrilt või alla selle. Lepingud on tähtajatud või pikad. Haigla teenib nii mõni miljon krooni lisatulu, seda kasutatakse palkadeks ja pisiremondiks.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla teenis mullu rendilt 3,4 mln krooni. Kokku on rendile antud 6000 ruutmeetrit, mis moodustab 5% haigemajade kogupinnast. Keskmise lööb viie peale Keila korpus, kus on 3400 ruutmeetrit vaba pinda, rääkis haigla turundusjuht Kristjan Hamburg. Rentnikke on kokku ligi 40.

Regionaalhaiglale kuuluvalt Mustamäe haiglalt rendib 470 ruutmeetrit AS Tampe, kellel on seal söökla, toidupood ja kohvik. Tampe varustab mitmeid haiglaid toiduga. Juhatuse liige Gunnar Tamm sõnas, et söökla osas on rent väiksem kui 50 kr ruutmeetrilt, muidu ei tasuks haigete toitlustamine ära. Tampe sai 6–7 aastat tagasi haiglalt tehnikata ruumid ja on sinna palju investeerinud.

Ida-Tallinna Keskhaiglal on rendipinda 11 700 ruutmeetrit, 74 rentnikku, kellest 23 tegevus pole meditsiiniga seotud.

Haigla haldusjuhi Igor Jakobsoni sõnul on keskmine rent tõusnud 5–20 kroonilt 56 kroonile, mis tähendab, et haigla teenib rendilt puhast tulu 10 krooni ruutmeetri kohta. Aastas teeb see 2,5 miljonit krooni, millega saab Magdaleena haiglas remontida pool korrust. Samas maksab kohtuarstliku ekspertiisi büroo Ravi tänaval renti vaid 5 krooni kuus. Jakobsoni sõnul on paljud lepped nii tehtud, et neid enne tähtaja kukkumist muuta ei saa.

1100 ruutmeetrit hinnaga 25 ja 55 krooni on Ravi tänaval renditud toitlustusfirmale Eesti Eine. Tegemist on firma suurima tootmispinnaga, väiksemaid on mujal veel, rääkis finantsjuht Heigo Metsoja. Muudest kommentaaridest ta keeldus.

Ravi tänava silmakliiniku neljandast korrusest pool on antud pimedate rehabilitatsiooniga tegeleva Ooptek OÜ kasutusse hinnaga 20 kr ruutmeetri eest. Firma juhatuse liikme Tiina Pakosta sõnul on nad ka ise palju investeerinud. Leping lõpeb 2008. aastal ja seda ei pikendata. “Nii soodsa hinnaga pinda linnas enam ei leia,” tõdes ta. Oopteki äri läheb hästi: 2003. aastal oli 5,6 mln kroonise käibe juures 590 000 kroonine kasum. Nad saavad ka haigekassalt teenuse osutamiseks raha.

Jakobsoni sõnul tahaks haigla nende rendilepingut lõpetada, kuna ruume on hädasti endal vaja, kuid erafirma nõuab suurt valuraha. Kuna silmakliinikul jääb ruume puudu, on silmahaiguste ravi järjekorrad pikemad, lisas Jakobson.

Pindi Kinnisvara äripindade osakonna juhataja Hannes Käbi ütles, et on raske hinnata, kas 20kroonine rent Ravi tänava haigemajas on palju või vähe, kuna need on spetsiifilised ruumid. Nii ei osanud ta öelda, kas näiteks matusebüroo Kristin OÜ rent 60–110 krooni ruutmeetrilt on odav. Kõrval Liivalaia tänava ääres lillepoe avamiseks tuleks arvestada kuni 300kroonise ruutmeetri hinnaga, võrdles ta.

Tartu Ülikooli kliinikum on sõlminud ca 45 rendilepingut, eelmise aasta tulu rendilt oli 3,7 miljonit krooni.

Lääne-Tallinna Keskhaiglal on 64 rentnikku, renditavat pinda 5000 ruutmeetrit. Lisaks tervishoiuga seotud rentnikele leiab sealt 460kroonise kuurendiga turismifirma OÜ Balester, toidukaupluse OÜ Blei — kuurent 1708 krooni, iluteenuse pakkuja FIE Ingrit Pärti — 1133 krooni, seal tegutseb üks raamatuäri, mis maksab kuus 200 krooni renti.

Haigla alla kuuluva Õismäe polikliiniku OÜ Meri Kannikese lillepoe juhataja Luule Lillemägi sõnas, et rikkaks ta äriga seal ei saa.

“Polikliinikus käib ikka vaesem klass,” sõnas Lillemägi. Rent on neile 566 krooni.

Haiglajuhid rendivad olude sunnil

Haiglajuhtide arvates tuleb aja jooksul paratamatult tekkinud vabad pinnad võimalikult kasulikult rendile anda ja otsida lahendust hoonete müügi kaudu.

Haiglate vaba pind on tekkinud pidevast voodikohtade vähendamisest ja iga haigla peab vaatama, et tühjad ruumid võimalikult vähe kulu tekitaksid, rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla uus juht Agris Koppel. Ta sõnas, et neil on praegu siiski liiga madala hinnaga rendilepingud, alla 50 krooni kuus ruutmeetrilt. Uus juhatus tõstab hindasid. Koppel rääkis, et renditulust suurt remonti ei tee ja sellega nad väga ei arvesta. Ta ei näinud aga mõtet näiteks pooltühjalt seisva Keila haigla müügil, sest kes seda suurt maja ostaks.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik sõnas, et nad maksavad Keila haiglale aastas mitu miljonit krooni peale ja püüavad samas seda võimalikult tulusalt rentida, kuid kas see on õige otsus, näitab aeg. Nende haiglal on plaanis müüa kaks maja: Tallinna Kivimäe haigla sel aastal ja nn Seewaldi kompleks hiljem. Selle asemel ehitab regionaalhaigla euroraha abil Mustamäe haiglale 300 mln krooni eest juurde lisakompleksi. Allik sõnas, et teatud teenused, nagu lillepoed, peavad haiglate küljes olema, seepärast oleks rendipinda täiesti kaotada vale.

Ida-Tallinna Keskhaigla haldusjuhi Igor Jakobsoni sõnul on rentnikud oma pinnad kätte saanud ilmselgelt alla turuhinna ja nad asuvad kui inkubaatoris. “Uue haiglakompleksi ehitus oleks lahendus,” lisas Jakobson. Kuni 600kohalise haigla ehitus läheks maksma 1,5 mld krooni.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa sõnas, et ehkki tal pole ülevaadet, on lepingud rentnikega sageli nii tehtud, et neid muuta ei saa — see jääb eelmiste haiglajuhtide südametunnistusele. Ta arvas, et rentnikest vabanemine ei ole lahendus, kuna tühjalt seisvaid ruume nii lihtsalt kokku ei pane ja ära ei müü. “See peaks olema esimene küsimus, kui efektiivselt me teenust osutame,” sõnas ta. Olemasolev haiglate arengukava uue ökonoomse suurhaigla ehitamist ette ei näe.

Haiglate rendipinnad neelavad haigekassa raha

Tänu tuhandetele ruutmeetritele väljarenditud pindadele on haiglad saanud suurimateks kinnisvaraarendajateks, kuid nad maksavad tihti rentnikele peale.

Kaudselt on rendipinnad üks põhjus, miks ravikindlustuse eelarve on 400 mln krooniga puudujäägis. Haiglad on väga soodsalt rendile andnud kümneid tuhandeid ruutmeetreid pinda, mis neile kas kahjumit või vaid sümboolset kasumit teenivad.

Kui võtta ühe suvalise raviteenuse hind, siis poole sellest moodustab personali palk, teise poole erinevad majanduskulud, sealhulgas ka haiglate remont ja ülalpidamine. Kuna sümboolsed rendisummad ei kata kaudseid ja otseseid kulutusi, maksavad haiglad ka rendiruumidele haigekassa rahast peale.

Rentnikud on tekkinud n-ö ajalooliselt, kui oli vaja leida mõne meditsiiniteenuse osutajat, kelle tegevus sobib kokku raviga. Paljud varem riigi funktsiooniks olnud teenused läksid erafirmadele ja haigekassa hakkas neilt seda teenust ostma, haiglad rentisid odavalt ruumid. Näiteks tunnistab Keila haiglat haldava Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Tõnis Allik, et sealsel suurimal rentnikul Keila Südamekliiniku ASil on ruumid nii soodsalt käes, et isegi kui nad praegu pinda enam eriti ei vaja, oleks rumalus loobuda. Nüüd rendivad Keila haiglas ruume ka need arstid, kes nn riigitöö kõrvalt erapraksist peavad.

Lahendus oleks vanade hoonete müük ja suurte moodsate haiglate ehitamine.

Ligi kümme aastat tagasi valmistuti sotsiaalministeeriumis haiglate reformiks, mis selliste suurhaiglate ehitust ette nägi, kuid see projekt jäi toppama. Nüüd on endine Tallinna abilinnapea Anders Tsahkna välja käinud idee ehitada Tallinnasse uus haigla, kuid lähemate aastate jooksul ei juhtu midagi. Üksikud haiglad on hooneid müüma asunud, näiteks müüakse Kivimäe haigla ja nn Seewaldi kompleks Paldiski maanteel, samuti on müügiplaanis Väike-Õismäe polikliinik.