"Eesti haiglate liit teeb ettepaneku välja töötada ja kehtestada ohjeldusmeetmete rakendamise meditsiiniliselt, eetiliselt ning juriidiliselt aktsepteeritav juhend eraldiseisva õigusaktina (näiteks sotsiaalministri määrusena), sätestades seal muuhulgas ka personali nõuded, kes võivad psühhiaatri korraldusel ohjeldusmeetmeid rakendada, määratleda nõuded selle personali koolitusele ja määratleda kontrolli teostamine ohjeldusmeetmete rakendamise üle," kirjutab haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule vastuseks õiguskantsler Indrek Tederi järelepärimisele.

Eesti haiglates, kus toimub psühhiaatriline tahtest olenematu ravi, toimub Sule sõnul ohjeldusmeetmete rakendamine ja turvaülesannete täitmine psühhiaatrilise abi osutajate juures töötavate hooldus- ja muude töötajate poolt ning vajadusel on kaasatud ka turvafirmasid. "Hetkel puudub Eestis üheselt mõistetav ohjeldusmeetmete rakendamise standard. Seetõttu ei ole ka üheselt selge, kuidas personali sisulise poole pealt koolitada. Samuti on vaja määratleda nõuded personali koolitusele ja koolitajatele," nendib Sule.

Juhendi väljatöötamisel on haiglate liidu hinnangul tingimata vajalik hinnata ka ressursside vajadust nõuete tagamiseks ning väljatöötamisel oleks otstarbekas kaasata haigekassa, sotsiaalministeerium, haiglate liit, Eesti patsientide esindusühing ja Eesti psühhiaatrite selts.
"Seonduvalt ohjeldusmeetmete rakendamise üle kontrolli teostamisega on oluline küsimus ka videojälgimissüsteemi kasutamise seadustamine psühhiaatrilises abis," leiab Sule.

Õiguskantsler pöördus haiglate liidu poole pärast kontrollkäiku Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinikusse.