Haiglate liidu juht: vaesematest riikidest tuleks arstid ja õed Eestisse tõmmata
Sule möönis Vikerraadio saates „Reporteritund“, et lisaks arstidele on Eestist paremate töötingimuste ja palga otsingul lahkuma hakanud ka õed ning et olukorra lahendamise kohustus on nii haiglatel, arstide liidul kui ka valitsusel ja poliitikutel.
„Meil on vaja vähem rikkamatest riikidest tervishoiutöötajaid ära tõmmata,“ pakkus Sule lahenduse. „Tervishoius on selline huvitav olukord, et kõikides arenenud riikides on tervishoiutöötajate põud ja kõik ostavad töötajaid üksteiselt üle.“
Arstide ja õdede jaoks on Sule sõnul teistes riikides väga filigraanselt paika pandud kõik nõuded. „Tasub aru anda, et siin käib konkurents riikide vahel,“ sõnas ta. „Tulevikuvisioonis kõik arenenud riigid kirjeldavad oma tervishoiusektorit suuremana. See on väga tõsiseltvõetav majandussektor.“
Ka Eesti puhul on Sule sõnul oluline meeles pidada, et tervishoiuteenuse ekspordi põhiliseks baasiks on ikkagi töötajad.
Las nad siis lähevad
„Las siis nemad lähevad minema ja Eesti võtaks odavama tööjõuga riikidest teised töötajad asemele,“ ironiseeris Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa. „Me ju ei taha seda.“
Rehemaa sõnul on arstide ja õdede lahkumine ikkagi seotud töö ja palgatingimuste muutusega. Ta tõi näiteks, et kui 2007. ja 2008. aastal said tervishoiutöötajad palgatõusu, siis nendel aastatel langes ka tervishoiutöötajate lahkumine, mis 2009. aastal hakkas uuesti tõusma. „Selles mõttes on seos lahkumise ja palgataseme vahel olemas,“ lausus ta.
Arstid küsivad palka juurde
„Me ei küsi ju Soome või Rootsi või - jumal hoidku - Ameerika arstide palka,“ kõneles Rehemaa. „Me küsime küll senisest kõrgemat palka, aga Soomele ja Rootsile jääb see ikkagi alla. Me ei küsi isegi endale Eesti kohtuniku palka, mille miinimum tõuseb 20 euroni tunnis. Meie küsisime järgmiseks aastaks miinimumpalka 10 eurot tunnis.“
Rehemaa sõnul on nii kohtunikud kui arstid samasugused kõrgelt haritud spetsialistid, kelle palk tuleb riigikassast. Eesti arstide palgavahe Soome kolleegidega on tema sõnul nelja-viiekordne.
„Ka töökoormus on see, mis hakkab ületama taluvuse piire, see on esimene põhjus, miks arstid lahkuvad välismaale,“ rääkis Rehemaa. „Inimesed lähevad ära, need kes jäävad, sealt tekib ülekoormus, eksimused ja ravikvaliteedi langus.“
Võrrelda ei tohi naabritega, vaid Eesti keskmisega
Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni sõnul sõltub kõik võrdlustest. „Me kipume end võrdlema oma naabritega, kes on meist kõvasti ees,“ rääkis ta. „Ei ole realistlik jõuda samale palgatasemel, kui meie muud majandusnäitajad ei ole võrreldavad.“
Tema sõnul on meditsiinitöötajate palka kohane võrrelda Eesti keskmise palgaga ja arstid saavad hetkel 2,1-kordset Eesti keskmist ja õed 1,1-kordset Eesti keskmist palka. Ta möönis, et hooldajate palgad jäävad hetkel alla keskmise taseme.
„Me ei tunneta arstide puudumist keskustest, kus toimub ka haiglate vahel konkurents,“ rääkis haigekassa juhatuse liige. „Meil on puudus pigem perearstidest ja keskusest kaugemal, samuti väikehaiglates. Olen nõus, et üks suuremaid muresid on õdede hulk. Nende järelkasv ja hulk on kriitiline küsimus, õdede arvu tõstmine aitaks lahendad ka arstide töökoormuse küsimust.“
Õedede puudus on tuntav
Sule sõnul saame sellel aastal rääkida mitte ainult sellest, et noored arstid lähevad piiri taha, aga väga selgelt on tunnetatav, et ka õed lähevad piiri taha. „Inimesed tahavad normaalseid töötingimusi,“ kõneles Sule. „Nad tahavad näha, et siin hakkavad toimuma positiivsed arengud, kui siin ei ole ka dünaamikas näha, et asjad hakkavad liikuma, siis nad lähevadki mujale tööle.“
Sule kinnitas, et haiglate tasemel on õdede lahkumine selgelt tunnetatav. Pikantne on tema sõnul seejuures see, et mida rohkem sellest rääkida, seda rohkem inimesed tahavad ära minna.
Koolitus on vajalik
Samuti ei rahulda ainuüksi rahaga kõike, lisaks on töötingimused, suhtumine ja hoiakud, leidis Mathiesen.
Ka Sule sõnul tahab spetsialist näha, et tervishoiuasutusel oleks bränd, tahab kolleegidega võrreldavat palka ning piiramatuid ja arendavaid koolitusvõimalusi.
Rehemaa nõustus, et koolitust on arstidele vaja. „Koolitus peab olema sõltumatu ja heal tasemel ning kättesaadav, mis eeldab piisavat rahastamist,“ kõneles Rehemaa. „Kui meile heidetakse ette, et me käime koolitusel ravimifirma rahade eest, siis teine valik on, et me ei käi seal üldse. Arsti amet eeldab elu aeg õppimist ja enese täiendamist, kui koolitust piisavalt ei saa, siis hakkab kannatama ravi kvaliteet.“
Haigekassa hinnakirja kärbe võib kaduda
Sule sõnul ei kätke töötingimused endas ainult palka. „Rahaga on asi lihtne, meil on selgelt väljatöötatud haigekassa tervishoiuteenuste hinnamudel,“ rääkis ta. „See number, mis on seal kirjas, selles ulatuse on võimalik kujundada palgatase.“
Hetkel kehtib tervishoiuteenuste hinnamudelil masu protsent, mis on viis protsenti 2009. aasta tasemest madalam. Nii Sule kui Rehemaa avaldasid lootust, et esmaspäeval kogunev haigekassa nõukogu kaotab hinnakirja kärpe 2012. aastast.
