Harjumaa ning Ida-Virumaa on COVID-19 leviku poolest Eestis esirinnas. Haiglatele tähendab see ainult üht: koroonapatsientide arv suureneb ning niigi ületöötanud ja vähese personali koormus kasvab. Näiteks on Narva haigla tänaseks olukorras, kus töötajaid napib ja omade jõududega ei olegi enam võimalik toime tulla. Olukorda raskendab veelgi asjaolu, et kogu õendusosakond viibib hetkel karantiinis, sest 12 töötaja COVID-testi tulemused osutusid positiivseteks. "Pandeemia ajal töötavad meil õed teistest haiglatest ja abiõdena aitavad tudengid meditsiinikoolidest," kirjeldas töökorraldust Narva haigla kommunikatsioonispetsialist Jevgenia Parv.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht prof Joel Starkopf ütles, et Eestis ei ole tervishoiutöötajate seas nii palju vaba ressurssi, et sellega lahendada praegust tööjõu puudust. Nii Kliinikum kui ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on olukorra leevendamiseks värvanud juurde õenduspersonali, hooldajaid ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilasi abiõdedena, kuid sellest ei piisa. "Kui isegi hooldajaid leiaks, siis õdede leidmine on omaette kunsttükk," tunnistas PERH-i juhatuse esimees Agris Peedu.
COVID-osakonnad plaanilise ravi arvelt
Seega on haiglad täna fakti ees: selleks, et COVID-19 patsiente ravida, tuleb plaanilist ravi piirama hakata. TÜ kliinikumi kriisijuhtimismeeskond on andnud suunised plaanilise statsionaarse kirurglise ravitöö piiramiseks kuni 50 protsendi ulatuses. Plaanilise ravi vähendamine tuleneb Starkopfi sõnul ennekõike vajadusest suunata operatsioonitubade personali tööle intensiivravi palatisse ning kirurgiliste osakondade õdesid nakkushaiguste osakonda. Seni on kliinikumis plaanilist tööd vähendatud umbes 30 protsendi ulatuses. Olukorda hinnatakse igapäevaselt ning vastavalt vajadusele reguleeritakse töötavate operatsioonitubade arvu. "Tõenäoliselt peame seda vähendama veelgi enam," arvas Starkopf.
PERH tagab kõrgema etapi ravi, kuid kasvava nakkusfooni taustal on juba piiratud ja piiratakse veelgi plaanilist ravitööd esmalt regionaalhaigla statsionaarsetes osakondades ja seejärel päevakirurgias. PERH ei peata onkoloogilist päevaravi ning ambulatoorseid vastuvõtte polikliinikutes jätkatakse teatud mahus samuti. "Piiramine võib tähendada ka plaanilise vastuvõtu, uuringu, operatsiooni põhjendatud edasilükkamist või vastuvõtu läbiviimist kaugvastuvõtu ehk telefonikonsultatsiooni kaudu," ütles Peedu ning lisas, et haigla tagab jätkuvalt tõsiselt tervist ja elu ohustavate seisundite planeeritud ravi ja erakorralise ravitegevuse seni kui mittepandeemilis voodikohti jätkub.
Narva haiglas pole hetkel plaanis plaanilist ravi piirata. Parve sõnul selle üle arutletakse ning avalikkust lubati informeerida, kui midagi peaks muutuma.
Kui palju on haiglates COVID-patsiente?
Eilse seisuga oli PERH-i 63 COVID-voodikohast hõivatud 57. Lisaks sellele viibib PERH-i COVID-intensiivravi osakonnas 23 patsienti ning haigla psühhiaatriakliiniku COVID-üksuses on ravil viis patsienti. Seoses nakatumisnäitajate ja hospitaliseerimise kasvuga tuleb PERH-il oma COVID-ravi võimekus alates 12. märtsist viia järgmisele tasemele. See tähendab, et haiglasse luuakse 150 COVID-voodikohta ja 28 juhitava hingamise võimekusega intensiivravikohta. Seejärel ollakse Eesti kõige suurem COVID-patsiente raviv haiglaks.
Tartu Ülikooli Kliinikumis on COVID-19 diagnoosiga patsiente üle 80, teisisõnu iga kaheksas aktiivravil olev patsient. Isolatsiooni vajavaid patsiente on 57, neist 12 vajavad juhitavat hingamist ning viibib COVID- 19 intensiivravi osakonnas.
Narva haigla COVID-osakonnas oli eilse seisuga ravil 28 inimest, üks kriitilises ja kümme raskes seisundis. Parve sõnul on on korduvalt ette tulnud juhtumeid, kus haigla COVID-osakonda satuvad patsiendid, kellele on pakutud võimalust vaktsineerida, kuid sellest on keeldutud. Seega soovib ta kõigile südamele panna, et võimalusel tuleks ennast kindlasti lasta COVID-viiruse vastu vaktsineerida.
