Advokaadina mitut Eesti suurt haiglat esindav Raidla Lejins&Norcousi partner Ants Nõmper nõustus, et plaanitav seadusemuudatus lonkab. Tema meelest ei ole aru saada, kelle huvides seda tehakse. Advokaadi sõnul on Eesti Advokatuur, Tartu Ülikooli õigusteaduskond ja riigikohus välja öelnud, et selline õigusteaduslik konstruktsioon Eesti tingimustesse ei kõlba. Ka Nõmper ise Tartu Ülikooli õigusteaduse õppejõuna ei pea muudatust vajalikuks. "Mispärast Ameerikas neid hagisid nii palju on ja miks hagetakse just suuri korporatsioone? Sellepärast, et seal on palju raha ja nende käest saab suure kahjuhüvitise, ka karistusliku kahjuhüvitise," selgitas Nõmper ega salanud, et pool sellest läheb alati advokaadile, vahendab Äripäev väljaannet Meditsiiniuudised.

"Kas ka meie ühiskond peab olema kohtuühiskond nagu Ameerikas? Või saadakse aru, et loomulikult tuleb kahjukannatajale kahju hüvitada, aga karistamiseks on olemas muud vahendid," arutles ta ja oli Sulega nõus, et meil ei hakkaks ameerikalik karistusmudel kunagi tööle. Nõmperi sõnul võib plaan viia olukorrani, kus inimene, kes sattub ravile TÜ Kliinikumi ja saab seal ravivea osaliseks, otsustab miljardilise käibega suurhaiglalt miljoneid kahjutasu nõuda. Inimene, keda kahjustati väikehaiglas, saab aga küsida mitu korda vähem.

Arstide liit on peasekretär Katrin Rehemaa sõnul seisukohal, et tekitatud kahju eest peab vastutust kandma, kuid arstiabi on ja jääb seotuks riskidega. "Kui suure kahjuhüvitise hirmus hakkavad arstid riske vältima ja ravimisel alati kindla peale minema, toob seaduse muutmine kasu asemel hoopis kahju," nentis ta.

Fertilitase erahaigla juht ja arst Ivo Saarma leiab, et kui tegemist on kahjuhüvitisnõudega, peab see olema põhjendatud ega tohi sõltuda sellest, milline on kellegi majanduslik seis. "Asi läheb paroodiaks kätte. Järgmisena hakkame muutma kriminaalseadust, et rikastele suured karistused ja vaestele väiksed," ütleb Saarma ning lisab, et plaanitav seadusemuudatus läheb vastuollu demokraatia põhimõtetega.