Haigla: euroraha jagati poliitiliselt
Põhja-Eesti regionaalhaigla saab valitsuse otsusel ligi miljard ja Tartu ülikooli kliinikum 500 miljonit krooni, kuid eurorahast pidid suu puhtaks pühkima Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH), Ida-Tallinna keskhaigla (ITKH) ja Tallinna lastehaigla.
“See on selgelt poliitiline otsus!” pahandas LTKH juht Boris Kirt, kes usub, et nad jäid rahast ilma, sest Tallinn on praegu Keskerakonna juhtida ning haigla nõukokku kuuluvad keskerakondlased. Ka Kirt ise on Keskerakonna liige.
Sarnaselt Kirdiga peab ka Ida-Viru keskhaigla juhatuse liige ja ülemarst Kaljo Mitt rahast ilmajäämise võimalikuks põhjuseks seda, et piirkond on “keskerakonnasõbralik”. Ida-Viru keskhaigla taotles 235 miljonit krooni ning selle raha eest oli Miti sõnul kavas ühendada Kohtla-Järvel üksteisest 15 kilomeetri kaugusel asetsevad kirurgia- ja sisehaiguste plokk, et jääks ära haigete vedamine nende vahel ning paraneksid patsientide olmetingimused.
“Me oleme nagu ära unustatud siia,” kahetses Mitt, kelle sõnul on neil siiani tulnud kõik renoveerimistööd teha oma eelarvest. “Oleme olnud kogu aeg selles rahastuse nimekirjas kolmandal kohal ja ilma jäänud.”
Ka LTKH plaan nägi ette infrastruktuuri optimeerimist: Pelgulinna haigla likvideerimist ja kogu aktiivravi kandmist Paldiski maanteele ühte kohta, et paraneks ravi kvaliteet ja väheneksid järjekorrad. Selleks taotlesid nad 255 miljonit.
Haiglajuht Kirt on saatnud protestikirja nii sotsiaalministeeriumile kui ka õiguskantslerile. Ta on kindel, et juba projektide hindamiskriteeriumid tehti sellised — need pandi paika sotsiaalministeeriumi määrusega –, et raha võidaksid ainult kaks suuremat haiglat. “Otsus oli enne ära tehtud,” leiab Kirt.
Maret Maripuu poliitiline nõunik Anders Tsahkna lükkas ümber kõik “poliitilise ravimise” jutud ja põhjendas valikut hoopis sellega, et suurhaiglate projektid olid lihtsalt rohkem hõlmavad. Samuti on kindel, et need viiakse ka lõpule.
Tsahkna märkis, et näiteks Tallinna kahe keskhaigla ühinemisel suureneks ka nende haare ning see oleks näiteks üks võimalus euroraha saada. Üldiselt peaks aga Tallinna haiglatesse investeerima nende omanik ehk Tallinna linn, leidis Tsahkna.
Kuna Eestile määratud üldsumma oli 1,7 miljardit krooni, on jagada veel 170 miljonit krooni ning suurimad lootused sellele on Tsahkna sõnul ka Ida-Viru keskhaiglal, kes tuli projektide hindamiskomisjoni pingereas kolmandale kohale. “Ida-Viru on tähtis kant,” kinnitas Tsahkna. Kuna aga Ida-Viru haigla moderniseerimisprojekt on Tsahkna sõnul tegelikult mitu korda suurem, on vaja arvestada ka võimet tulevikus vajaminevat raha eraldada. Praegu pole aga kindlust, kas selleks siis enam raha on, märkis nõunik.
Samuti ei ole ministeerium Tsahkna sõnul kindel, kas haigla suudab hankida 235 miljoni saamiseks omafinantseeringuna nõutavad 54 miljonit krooni.
Põhja-Eesti regionaalhaigla võitis raha uue X-korpuse ehituse lõpuni viimiseks. Uus Mustamäe haigla juurdeehitis peaks valmima tuleva aasta septembris.
Uude meditsiinilinnakusse viiakse haigla kõige tehnoloogiamahukam ja seadmete poolest kallim ravitöö, mis hõlmab kiirabi ja erakorralise meditsiini keskust, ning see toimiks Tallinna ja üleriigiliste suurõnnetuste meditsiinilise abi keskusena. Samuti leiab uues hoones paiga kiiritusravikeskus, kus saab abi kaks kolmandikku kogu Eesti onkoloogiahaigetest.
Hoonesse on planeeritud operatsiooniplokk koos 17 operatsioonisaaliga ning 40 kohaga kolmanda astme intensiivravikeskus, haigla radioloogiakeskus ja nukleaarmeditsiini osakond. Keldrikorrusel hakkab paiknema haigla apteek koos täistehnilise keemiaravimite lahustamise keskusega.
