Väikest haigestumise kasvu märgiti Hiiumaal, Narvas, Valga- ja Viljandimaal, mujal püsis haigestumine stabiilsena või oli langustrendis, vahendas terviseamet.

Kuigi arstide poole pöördunute üldarv enam ei kasvanud, suurenes pöördujate hulgas vanemaealiste osakaal, kes olid haigestunud grippi. Haigestumine vanemaealiste inimeste seas pea kahekordistus, teiste vanusrühmade puhul haigestumine langes.

Kõrgema intensiivsusega haigestumiste periood kestab reeglina 5-7 nädalat, millest esimesel 2-3 nädalal haigestunute hulk kasvab kiiresti, sellele järgneb haigestumiste stabiliseerumise aeg (2-3 nädalat), mille järel hakkab haigestunute koguhulk juba langema.

Eesti on praegu haigestumuse stabiliseerumise faasis. Grippi haigestumise intensiivust saab hinnata endiselt keskmiseks ning gripi levikut laialdaseks.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas möödunud nädalal haiglaravi 11 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud 252 patsienti.

Veebruaris suri gripi tõttu kaks inimest vanuses 77 ja 66 eluaastat, mõlemad kuulusid haigestumise riskirühmadesse.

Kokku on hooaja algusest surnud viis inimest, neist neli olid eagrupis 65 ja vanemad.