Haigekassa juhatuse liige Toomas Palu väitel peab haigekassa sünnitusabi rahastamise planeerimisel esimest korda nõu demograafidega. Samuti arvestab haigekassa raha eraldamisel sünnituste arvu mõlemas Tallinna suuremas sünnitusmajas — Pelgulinna haiglas ja keskhaiglas. Seetõttu saab Pelgulinna sünnitusmaja varasemast rohkem raha, keskhaigla aga vähem, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Tahame olla kindlad, et sünnitusabiga ja rasedusega seotud toimingud on piisavalt finantseeritud,” ütles Palu, tunnistades, et tänavu tehti sünnitusabi planeerimisel vigu. Palu sõnul peab naisi kaitsma. “Registratuuris ei saa ju öelda, et kui te end rasedusega arvele võtma ei tulnud, siis minge parem minema,” lisas ta.

Tallinna keskhaigla naistearst Ferenc Szirko nimetas sünnitusabile eelisseisundi andmist hilinenuks, sest tänavu pidid nii keskhaigla naistekliinik kui ka Pelgulinna sünnitusmaja eelarve ületamise tõttu töömahtu piirama. Szirko hinnangul võlgneb haigekassa arstidele ületunnitöö eest mitu miljonit krooni.

Szirko sõnul katkestas keskhaigla suvel ajutiselt abortide tegemise, sest seisis valiku ees, milliseid protseduure vähese raha eest teha saab. Naistekliiniku ambulatoorse vastuvõtu järjekorrad venisid vahepeal nelja kuu pikkuseks. Sügisel sai keskhaigla küll raha juurde, kuid rahapuudusel on jäänud kliinikus vahetamata liftid ning pooleli vastsündinute osakonna remont.

Toomas Palu kinnitas, et Tallinna ja Harjumaa naiste günekoloogiline abi on seni proportsionaalselt rohkem rahastatud kui teiste piirkondade naiste oma. Ta tõi põhjuseks pealinna naiste suurema nõudlikkuse ja aktiivsema elustiili, samuti takerdunud perearstireformi.

Peatselt haigekassa ja raviasutuste vahel sõlmitavad uued lepingud koos aruandekohustusega iga kolme kuu tagant on Palu sõnul koostatud just eesmärgiga planeerimisel tekkivaid probleeme vältida.