Haigekassa loidus takistab hinnaalandust
“Haigekassa hakkas omapoolset initsiatiivi üles näitama kahjuks alles möödunud nädala lõpus,” ütles Hallika Eesti Päevalehele. “Seni pole haigekassa ravimihindade muutustele reageerinud.”
Rahvusvahelise Ravimitootjate Eesti Liidu (RREL) juhatuse esimehe Rauno Pukoneni sõnul on tootjad esitanud haigekassale korduvalt ettepanekuid hinnakokkulepete sõlmimiseks. “Seni on need jäänud kahjuks tähelepanuta. Samuti ei keela kehtiv ravikindlustuse seadus haigekassal hinnakokkuleppeid sõlmida,” nentis Pukonen. “Tervishoid on Eestis alafinantseeritud. Praegu tervishoiukulutusteks ettenähtud vahenditega pole võimalik tagada jätkusuutlikkust tulevikus.”
Haigekassa ravimite büroo juhataja Kadi Lamboti sõnul ei sõlmita hinnakokkuleppeid RREL-ga, vaid konkreetsete ravimitootjatega, kellelt pole tulnud ühtegi tõsist ettepanekut hindade alandamiseks. “Küll oleme saanud teateid hindade tõstmise kohta,” märkis Lambot.
Eelmisel nädalal oli ajakirjanduses juttu nelja südameravimi võimalikust väljaarvamisest 90- ja sajaprotsendiliselt kompenseeritavate ravimite loetelust. Esmaspäeval saatis haigekassa nende tootjatele uue ettepaneku hindade üle läbirääkimiseks. Teistelt firmadelt ootab haigekassa samuti konkreetseid ettepanekuid.
Haigekassal on kirjalikud kokkulepped kahe ravimifirmaga, kompenseeritavat südamerohtu Norvascit toova Pfitzeri ja Adalat Orost toova Bayeriga.
Lisaks on haigekassa pidanud läbirääkimisi firmaga Merck Sharp & Dohme, mille südameravim Renitec on samuti soodusnimekirjas. Firma oli nõus langetama preparaatide hinda juhul, kui üks teine ravim pääseb soodusravimite nimekirja.
Sotsiaalministeeriumi juures töötav soodusravimite komisjon ei pidanud nimekirja laiendamist võimalikuks ja firma hinda ei langetanud.
“Kahjuks pole alati võimalik arvestada ravimitootjate kõigi ettepanekutega. On paratamatu, et riigi ja ravimitootjate huvid kõiges ei kattu,” märkis Lambot.
Soodusravimite nimekirja kehtestab sotsiaalminister ja see on haigekassale ravimite kompenseerimisel kohustuslik. “Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku, et hinnakokkuleppeid hakkaks sõlmima sotsiaalministeerium,” lisas Lambot.
Minister Oviir on lubanud, et sel nädalal koguneb soodusravikomisjon, mis otsustab mõnede südameravimite originaalide asendamise analoogidega ning vähiravimi Glivec kompenseerimise.
Haigekassa nõukogu liikme, AS Standardi juhataja Enn Veskimäe sõnul on kolme aasta jooksul, mil ta on nõukokku kuulunud, tõstetud ravimite hindu kontrollimatult.
“Kui läinud nädalal kisa lahti läks, olid nad kohe valmis hindu alandama,” märkis Veskimägi. “Ravimite ostul tuleks aga korraldada avalikud pakkumised ning kui me pole nii rikkad, et originaale osta, siis võtame analoogid.”
Tema sõnul on ühelt ära võtmine ja teisele juurde andmine on vaesuse ümberjagamine ning rikkust juurde ei too. Näiteks südame- ja vähiliidud võiks tema hinnangul jõuda kokkuleppele, kes kust järele annab ning kuidas olukorda muuta.
Haigekassa nõukokku kuuluva tööandjate liidu juhataja Tiit Laja sõnul peab nõukogu rohkem koos käima ning end probleemidega paremini kurssi viima.
“Nii suure eelarve jaotamise juures ei piisa sellest, et käiakse koos vaid “ei” ja “jah” ütlemas,” lausus Laja. “Ma ei saaks öelda, et olen ülearu hästi kursis sellega, mis toimub. Hea, et idee kaasata nõukokku haiglate liidu esindaja on leidnud toetust.”
Nõukogu liikme, Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse sõnul pole tegemist ootamatu tervishoiukriisiga.
“Sisu on ju selles, et meditsiin areneb väga kiiresti ning on kallis. Tuleb selgeks teha, mida selle 13 ravikindlustuse protsendi eest täpselt saab,” tõdes Annus. “Nii ei saa, et võtame südamehaigetelt ära ja anname teistele. Rahakoti lahtrid pole nii jäigalt määratletud ning neid tuleb vastavalt vajadustele muuta.”.
