Haigekassa: ligi 170 erakliinikut võitleb 600 000 ravijuhu ehk 37,2 miljoni euro eest
"Rahastamisotsuste tegemisel ei saa me lähtuda ühe või teise ettevõtja huvidest, vaid teeme ravi rahastamise otsused seadustest tulenevalt ning eelkõige patsientide huvides," ütles Delfile haigekassa avalike suhete osakonna juhataja Katrin Romanenkov. Ta lisas, et tegevusluba omaval eratervishoiuteenuse osutajal ei ole teenuste osutamise loetelu piiratud ja neil, kelle haigekassa teenuste maht väheneb, tuleb leida oma nišš, keda teenindada.
Romanenkovi sõnul on kõige aluseks haiglavõrgu arengukava, mis kohustab sõlmima lepingud eelkõige 19 piirkondliku haiglaga, et tagada tervishoiuteenuste ühtlane kättesaadavus. Tänaseks on nendega lepingud sõlmitud.
"Kuna haiglad ei suuda ise pakkuda kõiki teenuseid sellises mahus, mida inimesed vajavad, siis ostab haigekassa ülejäänud vajaminevad teenused avaliku konkursi kaudu," rääkis Romanenkov. "Käesoleval aastal moodustab see 20 protsendi eriarstiabi teenustest."
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross on eriarstiabi teenusepakkujate valiku tausta ja põhimõtteid selgitades öelnud, et ostetav tervishoiuteenuste aastane maht on enam kui 600 000 ravijuhtu, mis on võrreldaval tasemel möödunud aasta mahtudega.
Kui 2013. aastal oli rahaliselt valiku kaudu ostetavatele teenustele planeeritud 36 miljonit eurot, siis 2014. aastal on selleks 1,2 miljonit eurot enam ehk 37,2 miljonit eurot.
"Teenused ära ei kao ja mahud jäävad samaks, muutuda võib raviasutuste nimekiri, kust teenust saab," rahustas Romanenkov patsiente. "Inimesed ei pea kartma, et haigekassa hakkab vähem teenuseid rahastama."
Romanenkov kinnitas, et patsiendi jaoks teenuse kättesaadavus kindlasti ei halvene. "Jälgime igakuiselt ravijärjekordi ja kui näeme, et teenuse kättesaadavus halveneb, siis sellel kindlal erialal otsitakse partnereid juurde," rääkis ta.
Ravimahtude ümberjaotamise põhjuseks on haigekassa väitel eelkõige see, et haiglad on teinud investeeringuid, nende võimekus ravi pakkuda on kasvanud ja enam ei ole vajadust nii palju erakliinikutelt teenust juurde otsa, selgitas Romanenkov.
Tervishoid on arenenud ja üha enam teenuseid on võimalik osutada arsti vastuvõtul või päevaravina, mis on inimestele mugavam ning häirib oluliselt vähem nende igapäevast elukorraldust.
Keerukas haiglaravi koondub üha rohkem suurematesse keskustesse, selle võrra jääb haiglaravipäevi erakliinikutele vähem.
"Haiglate võimalused on paranenud, nad saavad teha haiglaravi rohkem, selle võrra jääb haiglaravi päevi erakliinikutele vähem ja sellega ei ole erakliinikud rahul," rääkis Romanekov. "Haigekassa peab oluliseks osta erakliinikutelt eelkõige päevakirurgia ja ambulatoorset ravi."
Ta möönis, et statsionaarne ravi on erahaiglale kõige väärtuslikum teenus ja selle eest tasub haigekassa rohkem kui näiteks tavapärase eriarsti konsultatsiooni eest. Seetõttu on arusaadav, et erakliinikud on rohkem huvitatud haiglapäevadest kui ambulatoorsest ravist.
Romanenkovi sõnul on praegu käimas ärakuulamised ja otsusteni jõutakse märtsi lõpuks.
Kokku on haigekassa eelarves tänavu eriarstiabiks ette nähtud 523 miljonit eurot, mis on üheksa protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Lisandunud on erinevaid teenused, näiteks õendusabi kasvas 14 protsendi võrra.
Haigekassa nõukogu koguneb korraliselt reedel. Erakliinikute rahastamise temaatikat päevakorras pole, kuid sotsiaalminister Taavi Rõivas on lubanud seda nõukogu koosolekul arutada.
Eesti Eratervishoiuasutuste Liit (EETAL) saatis ministrile pöördumise, milles muuhulgas öeldakse, et haigekassa kaaperdab struktuursete ja bürokraatlike ümberkorralduste järele erakliinikute patsiente.
Erakliinikute väitel on täna haiglate kontseptsioon aegunud. Seda arusaamatum on nende sõnul vaadata, kui iga arengukava haigla püüab veel viimasel minutil ahmida endale nii palju riigi poolt garanteeritud tuluvooga raviteenuseid, sõltumata sellest, kas nende teenustega on üldse varem tegeletud, kas on sellealast kvalifitseeritud personali, infrastruktuuri, missiooni.
"Soovitame selle äraspidiste motivaatoritega toimiva korralduse kohe peatada – lõpetada 2003. aasta arengukavast lähtumine. Praktika on näidanud, et selle tõttu on ka mõistlikud inimesed riigihaiglates teinud enda tajutud huvidest lähtuvalt Eesti tervishoiukulutusi tervikuna silmas pidades valesid ja halbu otsuseid. Oleme veendunud, et iga venitatud kuu toob selliseid otsuseid juurde," märkis Eratervishoiuasutuste Liit ministrile saadetud pöördumises.
