Danilovi sõnul on maksimaalsed ravijärjekordade pikkused küll kehtestatud, kuid raviasutustel on neid ikka raske järgida. Kõige pikemad on järjekorrad eriarstide juurde — nagu varemgi Harjumaa ja Tartu raviasutustes, kus on aga ka kõige suurem asustustihedus. Lääne-Virumaal pole eriarstide juurde aga peaaegu üldse järjekordi.
Danilovi sõnul ei kontrolli haigekassa otseselt järjekordade pikkust, küll aga nõuab asjakohaseid andmeid meditsiiniasutustelt ning jälgib ja suunab toimuvat.
Haigekassa pressinõuniku Anne Osveti sõnul oli teises kvartalis raviasutuste esitatud andmete põhjal üle maksimaalse aja järjekordades ootajaid 6657. Kolmandas kvartalis olid puhkuste lõppemise tõttu järjekorrad pikenenud juba 11.897 inimeseni, kellest 77 protsenti ootas ambulatoorset ravi.
Eraldi süsteem reguleerib silmakae- ja liigeseproteeside operatsioonidele pääsemist, kus seaduse järgi peaks inimene ootama maksimaalselt kolm aastat. Järjekorrad naistearstide juurde on Danilovi sõnul pikad neile, kes soovivad saada seda teenust riigi raha eest.
Südame- ja veresoonkonnahaiguste ning lõikuste puhul on nädalane maksimaalne raviooteaeg erakorralise arstiabi puhul Danilovi sõnul siiski neile, kes saavad oma hädaga oodata.
Osveti sõnul teeb haigekassa kõik, et enne aasta lõppu järjekordi vähendada. “Lisaeelarve rahasid oleme meditsiiniasutustele välja jaganud vastavalt sellele, kus olukord kõige halvem,” ütles Osvet. Osveti andmetel on rahasüsti saanud Tartu Ülikooli (TÜ) kliinikumi kõrva-nina-kurguarstid hakanud patsiente vastu võtma isegi laupäeval-pühapäeval, samasugust valmisolekut on avaldanud sealsed naistearstid.
