"Häbi on nende pärast, kes hüüavad: "Au Ukrainale!"" Sisserändajad räägivad ausalt elust Valgevenes ja Ukrainas

 (108)
Aleksander (vasakul) ja Juri (paremal).
Aleksander (vasakul) ja Juri (paremal).Andres Putting.

Ukrainast pärit Juri ja Valgevenest pärit Aleksander on töörändurid, kes elavad ja töötavad Eestis. Nad leppisid kokku, et annavad intervjuu vene Delfile meie Kohtla-Järvel asunud toimetuse töövisiidi ajal.

Miks sa Eestisse tulid?

Valgevenelane (V): Parema elu nimel.
Ukrainlane (U): Kodumaal ollakse absoluutselt hädas.

Kui suur on keskmine palk Valgevenes ja Ukrainas?

V: Pealinnas Minskis umbes 400 eurot, teistes piirkondades umbes 200 eurot.
U: Põhimõtteliselt on sama lugu ka meiega. Pealinnas on rohkem ja teistes piirkondades - umbes 100 euro kanti.

Kuidas inimesed selle summa pealt elavad?

U: Elementaarne. Kommunaalkulud maksavad 100 eurot. Üldiselt on meil Ukrainas subsiidium. Perekonna sissetulek summeeritakse - abikaasa ja naine või üks inimene, see ei oma tähtsust - ja perekond ei peaks maksma kommunaalkorteri eest rohkem kui 20% oma palgast. Kommunaalteenuste järelejäänud summa subsideerib riik.

Kuidas leidsite Eestis töökoha?

U: Internet pihus. Ja sinna sa lähed!
V: Valgevenelastest sõprade abiga, kes on siin juba töötanud.
U: Sõbrad aitasid mind ka.

Kui palju te siin teenite?

V: Kaks tuhat eurot.
U: Vale küsimus. (Naerab.) Sellele ei vastata.

Seadus näeb ette, et külastavate spetsialistide brutopalk peab olema vähemalt 1310 eurot.

U: Seadustest saab mööda hiilida, neid petta ja kõike muud teha. Isegi ametliku töötamise korral.

Kas igatsed oma kodumaad?

U: Jah.
V: Iga kolme kuu tagant lähen koju.

Kas teil on seal pere?

V: Mu naine on juba siin.
U: Ma pole abielus, lahutatud.

Olete kolleegiga siin Kohtla-Järvel hotellitoas. Kus su naine on? (Pöördun valgevenelase poole.)

B: Me elame Tallinnas. Siin, Kohtla-Järvel, olen komandeeringus.

Mis valdkonnas te töötate?

U: Elektrikuna.
V: Tegelen juhtmestikega.

Kas soovite jääda Eestisse elama?

V: Muidugi.
U: Jah, ainult keelt vaja veel õppida.
V: Samuti vaja keelt õppida.

Räägite eesti keelt? (Küsin eesti keeles.)

(Vaikus.)

Kas sa räägid eesti keelt? (Küsin vene keeles.)

U: Jah! "Tere". Aitab.

Mida arvate tööjõu massilisest rändest Eestisse?

U: Tulge siia. (Öelduna negatiivses võtmes.)

Olete Ukrainast ja räägite nii oma kaasmaalastest?

Milline "Au Ukrainale!" Eestis?! Soovite “Au Ukrainale!”? See pole küsimus, minge Ukrainasse, karjuge, taastage, tehke kõike, mida soovite. Kuid mitte Eestis. Eksole?

U: No vaata. Mulle ei meeldi mõne ukrainlase käitumine siin Eestis, mul on nende pärast häbi. Kui nad on natuke joonud, jooksevad, lärmavad ja karjuvad üle Eesti: “Au Ukrainale!” (”Слава Украине!”) Milline "Au Ukrainale!" Eestis?! Soovite “Au Ukrainale!”? See pole küsimus, minge Ukrainasse, karjuge, taastage, tehke kõike, mida soovite. Kuid mitte Eestis. Eksole? See on minu silmis ebaadekvaatne käitumine.
Teisest küljest - võõrtöötajate suhtes on seadusi märkimisväärselt karmistatud. Näiteks piisas jänese sõitmise eest trahvi maksmisest ja sa võisid edaspidi lihtsalt olla. Töötasin sellistes meeskondades, kus kahe päeva jooksul teadsid kõik: kes, kus ja miks. Nad pääsesid samuti trahviga: maksid 100 eurot ja vaikus. Nüüd ei. Kohe küüditatakse, ei saa isegi aru. Kui praegu sõita ühistranspordis tasuta, saadetakse riigist välja. Koheselt! Ühelt poolt on see hea. Peab olema kord, seadusi tuleb austada. Aga teisest küljest, miks sina saad, aga ma ei saa?!
V: Ja valgevenelasi on vähem.
U: Jah, neid on vähem. Aga praegu!
V: Varsti on veel. Kuid Valgevenes on vähem rahvastikku kui Ukrainas, nii et nii suur hulk sisserändajaid Eestit ei ohusta.

Kas näete probleemi selles, et siin on palju Ukraina sisserändajaid? (Pöördudes ukrainlase poole.)

U: See pole probleem. Palk langeb lihtsalt natuke. Meie omad on valmis töötama 5 euro eest tunnis 12 tundi päevas.
V: Ja jälle - nad töötavad ebaseaduslikult.
U: On palju inimesi, kes töötavad ebaseaduslikult. Kuid ühel hetkel lõpeb Eesti kapitaliinvesteering ehituses. Ja jõuame aeglaselt kuhugi mujale. Ma ise töötasin Eestis illegaalselt 2,5 aastat. Ettevõte oli poolaka oma ja siia tulime Poola tööviisaga. Tööandja rentis meile korteri. Neli inimest elas “kopikatükis” või kuus “kolmes rublas”. Palgaga elamise eest arvati meil maha 50 eurot. Kõik jäid kõigega rahule.

Kas teil on probleeme kohalike elanikega suhtlemisel?

U: Me mõlemad elame Tallinnas, Lasnamäel. See on venekeelne piirkond.
V: Lasnamäel pole probleeme.
U: Aga inimesed kuulevad, kuidas nad ütlevad, kust ma kohe ütlen: “Te olete Ukrainast”. Kui keegi ukrainlastest maksab kohalikele ära, siis muidugi peksavad nad teda ja see on täiesti normaalne. Ja kui inimene on adekvaatne, siis miks see nii oleks?

Kus on paremad tüdrukud - meie riigis või teie riikides?

U: Nagu öeldakse, "maitse ja värv". On ka ilusaid. Käisin siin kohtingutel. Ma puutusin kokku venekeelsete inimestega, neil on juured Venemaalt: Rostovis, Peterburis.
V: Ma ei käinud kohtingul, abiellusin. Ukrainas on ilusamad tüdrukud. Teisel kohal on Valgevene. See on minu arvamus.

Mida arvate Ukraina-Venemaa ja Valgevene-Venemaa välispoliitikast?

U: Ma ei puutu poliitikaga kokku. Olen neutraalne.
V: Lukašenka soovib istuda korraga kahel toolil: ta räägib läänega ja samas hoiab sidet Venemaaga. Ent hiljuti pole tema kontakt Venemaaga olnud eriti hea. Nende vahel on õlisõda, ei suudeta hinnas kokku leppida.

Беларусь või Белоруссия? (Pöördun valgevenelase poole.)

V: Белоруссия nii ütlevad venekeelsed. Ja valgevenelased ütlevad, et Беларусь.

Kuidas eelistate venelasi rääkimas kuulda?

V: Беларусь. Белорусы.

На Украине või в Украине? (Ukrainlase poole pöördudes.)

U: Ma ütlen "на Украину". Kuid üldiselt on meeldivam, kui kuulen “в Украину”. See tähendab, et ma lähen kuhugi - "sisse" mitte "peale".

Kasutades seda võimalust, mida annaksite edasi kohalikele poliitikutele? Millele vaja tähelepanu osutada?

U: Suurendage võõrtöötajate palka.
V: Ja anda eluaseme jaoks laene? (Räägib irooniaga.)
U: Jah, jah, jah.

Muide, kõik RusDelfi viimased uudised on nüüd Telegramis: tellige ning olge kursis riigi ja maailma sündmustega.