Viktor Siilats ütles, et vaidlustab otsuse kohtus ja esitab linnavalitsuse vastu kahjunõude. Ta lisas, et kuna volikogu on praegused koordinaadid ise kooskõlastanud, on ta investeerinud sadamasse just neid koordinaate silmas pidades kirjutab Lääne Elu.

Vaidlus sadama veevälja üle ulatub aastasse 2004, mil volikogu kinnitas sadama koordinaadid. Juba siis oli küsimuse all, et akvatooriumisse võib jääda laevatee või mis saab, kui omanik takistab edasipääsu.

Toonane aselinnapea Jüri Kurba hajutas kahtlused. Ta tugines veeteedeameti lootsiraamatule, mis näitas, et laevatee ei läbi akvatooriumi.

Istungi protokoll säilitab ka tollase voliniku Märt Maiste sõnad: „Võib tekkida kahtlusi ja löögi alla jääb eelnõu koostaja linnavalitsus ja naeru alla meie volikogu.”

Sadama veeala koordinaadid määrab vabariigi valitsus, ettepaneku teeb selleks majandusministeerium, aga enne peab omavalitsus koordinaadid kooskõlastama.

Paar kuud pärast volikogu otsust teatas veeteedeamet, et sadama merepoolsed piiripunktid asuvad Tagalahte suunduval laevateel ja piiri tuleb nihutada kalda poole.

Majandusministeerium pommitas linnavõimu kirjadega, paludes otsust muuta, kuid volikogu seda ei teinud ja veeala jäigi määramata.

Suur–Holmi sadama omanik AS Evore kaotas kannatuse ja andis majandusministeeriumi kohtusse. Mullu sügisel tuli kohtuotsus, et sadam ei saa piirideta jääda ja ministeerium peab midagi ette võtma.

Ministeerium tegi siis valitsusele ettepaneku määrata sadamale koordinaadid, mis linnavolikogu 2004 kooskõlastas ja mida veeteedeamet muuta soovitas. Valitsus kinnitas koordinaadid tänavu veebruaris.