Tiitel antakse 2000. aasta esimese poole saavutuste põhjal. Žürii vaatleb nelja elukeskkonna valdkonda: linna õhukvaliteet, ohtlikud jäätmed, veemajandus ja reovesi.
Suurimaks keskkonnamureks Haapsalule on Tagalaht. Tagalaht kasvab aegamisi kinni ja Haapsalu kõik senised taotlused leida raha lahe süvendamiseks on tühja läinud.
Auna sõnul pole linnavalitsusel ülevaadet ka linna õhust, sest õhuseiret teostab keskkonnateenistus.
"Õhuseire järele pole vajadust, sest Haapsalu linnas pole katlamajade õhureostusega probleemi," ütles Aun. "Vee kvaliteet on väga hea, Veevärk on teinud viiel viimasel aastal tõsist tööd."
Haapsalu õhu kvaliteedi suurimaks probleemiks nimetas Aun kesklinna läbivat suurt magistraali.
Linna prügivedaja RagnSells paigaldas kevadel Kastani tänavale keskkonnajaama, kuhu linnaelanikud saavad viia ohtlikud jäätmed: akud, lahustid jms.
Mullu sai nimetatud tiitli Eesti ainsa linnana Pärnu. Konkursil osales 215 linna, tiitlivääriliseks tunnistati neist kaheksa.
Haapsalu osaleb konkursil esimest korda. Komisjon, mida juhib Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalse keskkonnakeskuse projektijuht Agata Miazga, teeb otsuse lähinädalatel.
Tiitlit võivad taotleda kõik Euroopa Liidu kandidaatriigid: Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Türgi ja Eesti.
