Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilane Kertu Noor oli keskuse teisel korrusel kohvi ostmas, kui kuulis valju kolinat. "Vaatasime sõbrannaga kohe eskalaatori poole ja nägime üht meest, kes oli kukkunud eskalaatorist päris alla," selgitas Noor. Kuna eemalt hõikas üks turvatöötaja, et aidake ta üles, mida esimesel korrusel viibinud inimesed tegid, ei hakanud Noor appi jooksma. "Tundus, et turvatöötaja aitab teda," selgitas ta. "Automaatselt ütlesime sõbrannaga koos, et ilmselt on tal peapõrutus," lisas Noor.

Gümnasistid jäid olukorda jälgima. Kiirelt liginesid veel kaks turvatöötajat, kes panid mehe istuma ja asetasid mehe veritsevale peahaavale paberist salvrätikuid. "See haav oli päris tõsine, verd oli palju," märkis Noor. Ta mõtles, et ei lähe turvatöötajaid segama, aga kui õnnetusele esimesena reageerinud turvatöötaja mehele juua pakkus, tundis Noor, et tuleb sekkuda.

Viru keskuse turundus– ja kommunikatsioonidirektor Taivi Koitla kinnitas, et esmaspäeval kell 15.45 juhtus õnnetus eskalaatoril, mil vanem meesterahvas sealt alla kukkus.
"Kukkumine toimus põhjusel, et härra oli otsustanud ostukäruga eskalaatorile astuda, ostukäru raskusjõud tõmbas liikuval trepil härrat kaasa, kes tasakaalu kaotas ja üle ostukäru eskalaatorist alla kukkus," rääkis Koitla. Kukkumise hetkel eskalaatoriga alla sõitnud kolm noormeest tõstsid härra kohe eskalaatori eest kõrvale ning üks neist noormeestest helistas ka kiirabisse.

"Esimene turvatöötaja saabus sündmuspaika kahe sekundiga, kolmandal sekundil oli kohal teine turvatöötaja, kes asusid mõlemad härrat abistama. Üks nendest turvatöötajatest proovis salvrätikuga peahaavast verejooksu peatada," kirjeldas Koitla.

"Läksin sinna ja hakkasin turvatöötajaid juhendama. Kõigepealt ütlesin, et aidake mees pikali. Palusin, et keegi suruks peahaava salvrätikuga võimalikult kinni, et veritsemine lõppeks," selgitas Noor olukorda enda vaatenurgast. Et kuskilt jooksis verd edasi, rullis gümnasist mehe püksisääre üles. "Ta jalg oli jäänud vist eskalaatori vahele, sest seal oli kuni 15-sentimeetrine riivitud haav," ütles Noor. Talle toodi esmaabikott, kust gümnasist sai ühe kitsama ja ühe laiema sideme. "Kitsamast tegin padja, mis haavale suruda, laiemaga sidusin selle jala külge kinni," kirjeldas ta.

Üks pealtvaadanud noormees oli kutsunud vahepeal kiirabi. "Kui kiirabi saabus, siis mina hõikasin teistele, et tehke neile teed, turvamehed ei läinud isegi rahvast eemale ajama," ütles Noor. Kiirabitöötajad viisid mehe haiglasse.

Kolme ja poole minuti pärast peale intsidenti jõudis esmaabikotiga kannatanu juurde turvaülem ning samal ajal sekkus Kertu Noor. Turvaülem asus tegelema kannatanu peahaavaga ja kommentaari andnud tütarlaps härra jalaga.

Kell 15.52 saabus kiirabi, kes kannatanud haiglasse viis.

"Ma ei räägi seda lugu, et kellelegi mingit probleemi tekitada või ette heita, aga minu arvates peaksid turvatöötajad ka olema läbinud esmaabikoolituse," märkis Noor. Tema oskused pärinesid põhiliselt hiljuti koolis toimunud 4-tunnisest koolitusest. "Ainult neli tundi, aga samas sealt õppis hästi palju."

Pärast juhtunut olid turvatöötajad küll Noort mitu korda tänanud, et ta appi tõttas.

"Me oleme väga tänulikud nendele kolmele noormehele, kes kohe reageerisid. Oleme tänulikud ka Kertu Noorele, kes appi tuli ent motiivi tema kommentaaride osas enda tegevuse ja turvatöötajate tegevusetuse kohta on raske mõista," sõnas Koitla. Tema sõnutsi valdab turvameeskond esmaabi andmist ja nad on abivalmid ning kiired.

"Ainus kriitika, mida olukorra käsitlemise osas teha on asjaolu, et kogunenud inimestel lahkuda ei palutud. Kiirabile suundus vastu turvatöötaja ja juhatas neid ise õigesse kohta."