Aleksandr Solženitsõn kirjutas just selles talus suurema osa Nõukogude režiimi koonduslaagrid paljastanud dokumentaalepopöast „Gulaagi arhipelaag”.

Träss rendib oma 19hektarilise talu maid teraviljakasvatajatele. Eelmisel aastal kasvas tema maadel raps, tänavu nisu, suurest Solženitsõnist pole aga jäänud ühtegi jälge. Kõik kõrvalhooned ehitati aja jooksul ümber, säilinud on üksnes elumaja välisilme.

„Praegu ei tea isegi enam keegi, millises toas kirjanik elas,” selgitas Träss. “Viimati käis Solženitsõni arst seda väljast pildistamas.”

Kuulsa kirjaniku nime abil turismist teenimise võimalust Träss tõrjus. „See on minu kodu ja ma tahan siin rahus elada,” lisas ta.

Varem kodukandis nõutud pulmavanemana tuntud Träss ostis talu rohkem kui 30 aastat tagasi.

Solžõnitsõn varjas ennast Vasulas Otto Tiefi valitsuse haridusministri Arnold Susi perekonna juures, kellele omakorda andis poole Kopli-Märdi taluhoonest kasutada Siberist naasnud aiandusprofessori Jaan Pordi lesk, küüditatute aitamisele pühendunud Marta Port.