Gruusia nädalalehe Georgian Times peatoimetaja Keti Khatshidze ütles eile Eesti Päevalehele, et olukord pealinnas on kummaline. Sel ajal kui pommid langevad, ootab rahvas valitsuse teadaandeid. “Inimesed jalutavad tänavatel, paanikat pole, ühissõidukid sõidavad,” ütles Khatshidze.

Gruusia teleajakirjaniku Eva Mentešašvili sõnul on Tbilisi tänavail palju nutvaid naisi ning peaaegu mitte ühtki noort meest. “Kõik nad on sõjas. Meeleolu on pingeline, kuid inimestel on lootus.” Gruusias on üldmobilisatsioon ja needki mehed, keda ei mobiliseeritud, läksid ise vabatahtlikuna sõtta. Pea igast perekonnast on keegi mobiliseeritud — üks, kaks või koguni kolm ja rohkem inimest. Üleeile mobiliseeriti ka minu vend, laupäeval saadeti ta juba Osseetiasse — ja sealtpeale pole ma temast midagi kuulnud,” rääkis Mentešašvili. Haiglates on palju haavatuid ja need, kes pole sõjas, lähevad doonoritena haiglatesse verd andma.

“Mõnes Tbilisi linnaosas justkui ei märkagi, et riigis on sõda. Kohvikud ja restoranid töötavad, enamik pangakontoreid samuti — ainus erinevus rahuajast on see, et noori mehi pole näha,” maalis Mentešašvili pildi pealinnast. Tbilisi kesklinnas on tema sõnul palju eri maade ajakirjanikke ja arvukalt Lõuna-Osseetia põgenikke, kes on valdavalt naised ja lapsed. Mehed on jäänud maha, et Gruusia armeed kohapeal aidata. Paljud on alles Tbilisisse teel.

“Rääkisin Osseetiast pärit põgenikega — nende seas on nii grusiine kui ka osseete. Lõuna-Osseetias on ka palju segaabielusid osseetide ja grusiinide vahel — ja nad ütlesid, et nad on viimase 18 aasta jooksul nii palju kannatanud. Neil on sellest kõrini! Esimesed põgenikud saabusid laupäeval, pühapäeva keskpäeval lisandus veel umbes kakssada ja paljud on alles teel,” kirjeldas Mentešašvili.

Selle aasta Viljandi folgil esinenud Gruusia meeskoori Tbilisi juht Zaza Mamaladze asus aga eile kell kolm päeval 15 minuti autosõidu kaugusel kõige kuumema sõjategevuse paigast. Tema sõnul oli sellel hetkel kõik suhteliselt vaikne, kõlasid üksikud lasud. “Praegu ei ole midagi, aga varem liikus siin ümbruskonnas 300 Vene tanki,” sõnas Mamaladze. Rahvas on Mamaladze sõnul rahulik, kuid üksteisele helistatakse pidevalt. “Side on korras, aga kohati ei lähe kõned läbi, sest kõik ripuvad kogu aeg telefoni otsas,” kirjeldas Mamaladze. Eestist õnnestus teda telefoni teel kätte saada kümnendal katsel.

“Meeleolu küll mingit töötegemist ei soosi,” ütles Giorgi Sepašvili Gruusia uudisteagentuurist News Agency Civil. Tema sõnul tekitas öösel Tbilisi lähedal asuva sõjalennuvälja pommitamine elanikes paanika, sest suitsu oli kaugelt näha. Lisaks on pealinna elanikud hakanud toiduaineid varuma. “Poepidajad räägivad, et inimesed ostavad hulgaliselt toitu,” ütles Sepašvili.

Ka teleajakirjanik Mentešašvili sõnul liigub rahva seas palju paanikat tekitavaid kuulujutte. Näiteks pühapäeval hakati rääkima, et pommitatakse Tbilisi rahvusvahelist lennujaama või et varsti pommitatakse ka presidenti. “See on valeinfo, mis tekitab paanikat,” ütles ta.

Koorijuhi Mamaladze sõnul töötavad kõik Gruusia tele- ja raadiokanalid. Nende avaldatud informatsioon toimuva ja hukkunute kohta on vasturääkiv. “Televisioonist öeldi äsja, et hukkunuid on sadakond, samal ajal räägib välisministeerium kahest tuhandest. Ma ei usu, et see arv nii suur on,” sõnas Mamaladze.

“Inimesed räägivad, et usuvad oma presidenti ja teevad kõik, et oma kodumaad ja perekonda kaitsta. Gruusia ei ole selles sõjas agressor,” kinnitas Eva Mentešašvili.

“Me vajame hädasti lääne abi,” ütles Sepašvili ja lisas, et peab selle abi saabumist siiski lootusetuks illusiooniks.