Grippi haigestumine kasvab samuti jätkuvalt, kuid haigestunute arvu juurdekasv on terviseameti andmetel hakanud aeglustuma. Laboratoorselt kinnitatud grippide arv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 57 protsenti, gripitaoliste haigestumiste arv kasvas veidi üle 32 protsendi.

Vanusrühmade järgi haigestusid enam kuni 5 aastased lapsed, pisut väiksem oli haigestumus vanusrühmas 5-14. Haigestunute juurdekasv väikelaste hulgas aeglustus, kuid koolilaste seas täheldati haigestumuse 138-protsendilist tõusu. Vanemaealiste elanike hulgas (65 ja vanemad) püsib haigestumine stabiilselt madalal tasemel.

Kolmandal nädalal sai Eestis laboratoorse kinnituse kokku 142 A gripi ja 9 B gripi juhtu. Täiendavalt läbiviidud analüüs näitas, et 115 inimest ehk 81 protsenti olid haigestunud nn uude grippi H1N1.

Erinevate respiratoorsete viiruste seas esines kolmandal nädalal enam gripi viirust.

Gripihooaja algusest on laboratoorse kinnituse saanud 294 A gripiviirust, neist 220 A/H1N1 (2009), 1 A/H3N2 ning 27 B gripiviirust, domineerib A gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus.