Gripp võimutseb: haigus on nõudnud juba 20 inimelu

 (33)
Kattepildid
KattepildidFoto: Marianne Kuusk

Grippi haigestumine, mis uue aasta esimestel nädalatel näitas vaibumise märke, hakkas eelmisel nädalal taas kasvama. Hooaja algusest alates on gripp nõudnud juba 20 inimelu.

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus eelmisel nädalal arstide poole 6300 inimest, neist ligi 40 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv kasvas nädalaga 15 protsendi võrra.

Gripi ja gripitaoliste haigestumiste arv kasvas samal ajavahemikul 29 protsenti. Ainult tööealiste hulgas, vanuses 15 – 64 eluaastat püsis grippi haigestunute hulk muutumatuna, laste ja vanemaealiste seas kasvas see keskmiselt 40 protsenti.

Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.

Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris suuri muutusi ei ole, kõikidest ringluses olevatest viirustest moodustab gripiviiruste osakaal 68 protsenti. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest kasvas RS- viirusega (20%) seotud haigestunute arv. Laboratoorse kinnituse said 331 A- ja 3 B-gripiviirust, alatüpeeriti neli A gripiviirust, need kõik olid A gripiviiruse alatüübid (H3).

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 1532 korral, neist 1418 korral on olnud tegu A- ja 14 korral B-gripiviirusega. Täpsemalt määratleti 59 A gripiviirust, kõik olid A gripiviiruse alatüübid (H3).

Raskekujulised gripijuhud

Seotud lood:

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 529 patsienti. Viimasel kahel nädalal on kasvanud haiglaravi vajanute arv just vanemaealiste ja täiskasvanute hulgas, moodustades nüüdseks juba enam kui 60 protsenti haiglaravivajanutest.

Alates detsembrist on üheksa haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 62 inimest vanuses 7-kuust – 95-eluaastani, kõik kuulusid riskirühmadesse.

Sel nädalal lisandus info veel kuue gripist tingitud surmajuhu kohta, neist eelmisel nädalal suri kolm inimest. Seega on terviseametile teadaolevalt hooaja algusest surnud kokku 20 inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse, neist üks oli 7-kuune laps, ülejäänud on olnud patsiendid vanuses 65+.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajadus ja surmajuhud) ülevaade põhineb Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tallinna Lastehaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lõuna-Eesti-, Narva-, Viljandi- ja Pärnu haiglate poolt saadetud andmetel.

Soovitused viirusnakkuste leviku tõkestamiseks

Kuna gripi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine ei näita raugemise märke, tuletame meelde, et püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Seepärast soovitame gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus on väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks jääda koju ning teavitada perearsti haigestumisest, vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu tasakuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.