Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu ning keegi polnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ning diabeet.

Hooaja algusest ehk alates oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 838 patsienti, neist 70 protsenti on olnud tööealised ja üle 65-aastased inimesed. 13 inimest toodi haiglatesse hooldekodudest, neist seitse surid.

Intensiivravi on vajanud kokku 127 inimest. Üks neist oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis.

Andmed intensiivravile sattunud patsientide vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Raskekujuliste gripijuhtude ehk intensiivravi vajaduse ja surmajuhtude ülevaade põhineb Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate edastatud andmetel.

Haigestumuse hingamisteede viirusnakkustesse vähenes eelmisel nädalal eelneva nädalaga võrreldes 10 protsenti. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 512,4. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Narvas ja Ida-Virumaal, Lääne-, Viljandi- ning Tartumaal.

Kõikidest ringluses olevatest viirustest moodustas gripiviiruste osakaal 73 protsenti. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud peamiselt RS-viirusega.

Laboratoorse kinnituse said 621 gripiviirust, neist 215 olid A- ja 406 B-gripi viirused. Domineerib endiselt B-gripiviirus.

Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Grippi haigestumiste kõrghooaeg kestab, kuid olukord näitab stabiliseerumise märke.