Gripi tõttu on sel hooajal surnud 24 ja intensiivravi vajanud 76 inimest

 (16)
Gripp ja nohu
Gripp ja nohuFoto: Argo Ingver

Terviseameti andmetel on käesoleval hooajal gripi tagajärjel surnud 24 ja intensiivravi vajanud 76 inimest. Noorim gripi tõttu elu kaotanu oli 13- ja vanim 95-aastane.

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 5488 inimest, neist 44,7 protsenti olid lapsed.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestunute üldarv on veebruaris olnud kerges langustrendis – 28. jaanuarist kuni 3. veebruarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 6424 inimest, 4.-10. veebruarini 5978 ja sellele järgneval nädalal 5801 inimest.

Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal langes aasta kaheksandal nädalal 56 protsendini. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirustega, mille osakaal küündis 24 protsendini.

Laboratoorselt leidis eelmisel nädalal kinnitust 342 A- ja viis B-gripi viirust. Grippi haigestumise intensiivsust saab jätkuvalt hinnata keskmiseks ning gripi levikut piiratuks. Haigestumine on stabiliseerumisfaasis.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse täpsustatud andmetel on hooaja algusest haiglaravi vajanud 1094 patsienti, 54,6 protsendi neist on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat, 45,4 moodustasid töö- ja pensioniealised patsiendid.

Viimase kolme nädala jooksul vajasid haiglaravi valdavalt pensioni- ja tööealised patsiendid.

Kokku on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 76 inimest, neist 50 inimest olid vanemad kui 65-aastased. Inensiivravi vajanute mediaanvanuseks on 68,9 eluaastat.

Kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse. Põhiliseks riskifaktoriks on südame veresoonkonna haigused, millele järgnesid diabeet, vähk ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.

Keskmine intensiivravi kestvus oli 9,3 päeva.

Sel hooajal on gripi tõttu surnud 24 inimest, kellel gripp põhjustas raske kroonilise haiguse ägenemise. Noorim gripi tõttu elu kaotanu oli kolmeteistkümne ja vanim 95-aastane.

Andmed gripi vastu vaktsineerituse kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.