"Ma loodan, et nii tugev tõendusmaterjal plahvatusest kutsub esile ka uue uurimise," ütles Bemis.
Kahte laevavraki küljest võetud tükki analüüsiti kahes Saksamaa instituudis — Brandenburgi ja Clausthal-Zellerfeldi materjalitestimise laboratooriumis.
Briti metallieksperdi B. H. L. Braidwoodi sõnul näitavad tehtud ekspertiisid, et "testi tulemused annavad ümberlükkamatu tõendi plahvatuse kohta Estonia pardal."
Bemise ekspeditsioon augustis Estoniale koos saksa ajakirjaniku Jutta Rabega kutsus esile Rootsi ametnike ning kolmepoolse ametliku uurimiskomisjoni kriitika. 72-aastane miljonär Bemis ise Estonia juurde ei sukeldunud, küll aga käis seal mitme päeva jooksul rühm saksa vabatahtlikke tuukreid.
Rootsi võimud andsid ekspeditsiooni lõppedes käsu vahistada Bemis ja Rabe juhul, kui nad peaksid Rootsi sõitma.
Estonia uppus 1994. aasta 28. septembri öösel teel Tallinnast Stockholmi, laevaõnnetuses hukkus 852 inimest.
Ametliku uurimiskomisjoni lõpparuanne nimetas laevahuku põhjustena vöörivisiiri nõrka konstruktsiooni, liiga suurt kiirust ja tormist merd. Komisjon kinnitas, et tormilained murdsid lahti vööriluugi kinnitused, luuk kukkus eest ära ja rebis lahti ka veekindla rambi, misjärel suur hulk vett tulvas laeva ning alus uppus paarikümne minutiga.
