Kosonen viitas sellele, et tuumaenergia on lihtsalt mugav tõde, mitte hädavajadus. Oma ettekandes keskendus Kosonen eelkõige Soome näitele ning rääkis Olkiluoto3 tuumajaamaga seonduvatest probleemidest, teatas Delfile roheliste pressinõunik.

Esime­sena tõi Kosonen välja fakti, et Olkiluoto3 pidi vähendama Soome CO2 emissiooni 7,5 miljoni tonni võrra, kuid tegelik olukord näitab, et tulevikus väheneb CO2 emissioon lubatust vaid kolmandiku.

Nimetatud jaam rajati lubadusega anda soomlastele rohkem tööd, kuid enamik töökohti läks hoopis välismaalastele. Samuti on ilmnenud tuumajaamas tõsiseid kvaliteediprobleeme, mis võivad põhjustada töö käigus ohutusriske. Veel mainis Kosonen, et algselt plaanitud kulutused tuumajaamale on ületatud väga suures mahus.

"Soome ei ole lahendanud kõrgradioaktiivsete tuumajäätmete käitlemise probleemi. Tuumajäätmeid tuleb käidelda nii, et need poleks koormaks tulevastele põlvkondadele ega põhjustaks neile mingeid riske. Tuumajäätmed plaanitakse vask- ja teraskanistrites paigutada maapõue, kus kanistreid kaitsevad kaljupinnas ja betoniit. Ent pole väga täpselt teada, mis võib juhtuda näiteks looduskatastroofide olukorras. Me ei tea, kas siis kui üks tõke - näiteks kalju puruneb, teised tõkked ikka suudavad ohtlikke tuumajäätmeid kaitsta."

Tuumajäätmed on ohtlikud umbes 100 000 aastat.

"Täna oleme olukorras kus saame öelda, et tuumaenergia kasutamine olemasoleva tehnoloogia juures on üks suur globaalne õnnemäng – on võimalus, et katastroofe ei juhtu," ütles Kosonen.