Selleks, et Reformierakonnal läheks paremini, peab Gräzini sõnul ka Eestil paremini minema. Kuigi sellist kiiret kasvu nagu aastatel 1995-2007 ei tule enam kunagi, peavad inimesed siiski nägema, et elu läheb paremaks. Vaja oleks saavutada igal aastal 2-4 protsenti majanduskasvu, see eeldab aga radikaalseid muutusi. Gräzin pakkus välja kolm asja.

Esiteks tuleb kogu maksusüsteem kompleksselt üle vaadata. Mõelda tuleks ka selliste asjade peale nagu näiteks tulumaksu täielik kaotamine. Kuna omavalitsused saavad just tulumaksust olulise osa oma sissetulekust, oleks sel juhul vaja ka omavalitsuste rahastamine ümber korraldada.

Teiseks oleks vaja ära teha haldusreform, vajadusel ka omavalitsusi vägisi liites. Raha tuleb suunata nendele omavalitsustele, mis on kõige vaesemad, sellal kui praegu saavad enim need, kes on kõige jõukamad. Gräzin nentis, et praegune peaminister Andrus Ansip pole sundliitmisega nõus, mistõttu haldusreformiga ei saa edasi minna enne tema ametist lahkumist pooleteise aasta pärast.

"Kolmas ja kõige olulisem, ja siin oleme kõik süüdi, et meil ei ole enam nii palju vaba turgu, kui peaks olema. Turg on kinni reguleeritud," kritiseeris Gräzin. Vaba turu puudumise musternäiteks nimetas Gräzin Eesti Energiat, mille tegevuse tõttu on elektrihinnad tõusnud nii kõrgele, et need on asunud tootmist pärssima. Praegust nn elektri vabaturgu ta tegelikuks vabaturuks ei pidanud. Turu toimimine on tema hinnangul puudulik ka näiteks jaekaubanduses ja bensiinimüügis. "Kui saame turu tagasi, siis saame ka tõusu kätte," lubas Gräzin.

Kohalikel valimistel valijatelt saadud signaal oli tema sõnul täiesti selge. "Seal, kus on uuenduslikke ideesid liikumas, seal on ka reform edukas," kommenteeris Gräzin. Ta tõi näiteks Tartumaa, mille piirkonnajuhiks ta on. Pool aastat tagasi algatasid nad mõttekoja, kus rääkisid läbi need mõtted, millest ta ülalpool rääkis. Eesmärgiks oli uute lahenduste pakkumine. Tulemuseks on, et Reformierakonnal pole Gräzini sõnul Tartumaal kunagi nii hästi läinud kui praegu.

"Meil ei ole puudust ei tööjõust ega toorainest, vaid puudus on visioonist. Nii imelik, kui see ka pole," märkis Gräzin.

Novembris toetas Reformierakonda 18, IRLi 22, sotsiaaldemokraate 23 ja Keskerakonda 29 protsenti valimisõiguslikest inimestest.