Gräzin kritiseerib Kallast: peaministri ja riigipea ühendamine andis meile Pätsu ja diktatuuri

 (77)
Riigikogu esimene istung 2013
Igor GräzinFoto: Karin Kaljuläte

Riigikogu liige Igor Gräzin (RE) ei nõustunud erakonnakaaslane Siim Kallase ideega sellest, et presidendi ametikoha võiks ühendada peaministri omaga. Gräzin hoiatas, et taoline muudatus võib tuua meile tulevase diktaatori.

"Eestil võiks olla üks valitsusjuht. Ka rahaliselt oleks see palju odavam, kui presidendi ja peaministri ametikoht oleksid ühendatud. Läheme üle lihtsamale valitsemisele. Sellisel juhul oleksid presidendil ka palju suuremad võimalused riiki juhtida. Kindlasti peaks saama Eestile kõige tähtsama inimese valida neljaks aastaks otsevalimistel," rääkis Kallas eilses LPs mõttest ühendada presidendi ja peaministri ametikoht.

Gräzin ütles, et nagu alati, on Kallasel pooles ulatuses õigus ja pooles ta eksib. "Praegusel kujul presidenti pole tõesti vaja," ütles Gräzin ja rõhutas, et see pole kriitika sügisel valitud Kersti Kaljulaidi pihta. Reedel vabariigi aastapäeval peetud kõnega teenis Kaljulaid Gräzini hinnangul oma palga välja küll.

Ta leidis, et põhiseaduse aluste seisukohalt oleks vaja ühendada presidendi ja riigikogu esimehe ametikoht. "President on oma olemuselt parlamentaarsel poolel. Peaministri ja riigipea ühendamine andis meile Pätsu ja diktatuuri," kritiseeris ta Kallast.

Gräzin leidis, et Kallase mõtted oleksid olnud asjakohased pool aastat varem, kui ta presidendivalimiste kampaanias osales. "Siis oleks ta võinud öelda, et lõpetame ära," ütles Gräzin. Ka kõige parem mõte valel ajal ei muutu halvaks, aga kaotab oma väärtust.

Seotud lood:

Presidendi ja peaministri ametikoha ühendamine ja otsevalitavaks muutmine on halb, sest tõenäosus, et riigijuhiks valitakse diktaatorlike kalduvustega inimene, on päris suur. Gräzin kartis, et ka pehme ja hea inimene, kes satub suure võimu juurde, võib hakata kohe võimu kuritarvitama.

"Kui meil on inimene, kes esindab riigi moraalselt ja tal on käes reaalsed võimuhoovad - ministeeriumid, investeeringud, sõjavägi - siis on tagajärjed ettearvamatud," hoiatas Gräzin. Praegu võib president rääkida mida tahab, aga tal pole võimu. Peaministri võimu piirab see, et riigikogu võib ta maha võtta. Kallase süsteemi korral aga oleks uuel riigipeal rahva mandaat, mistõttu teda on raske takistada, kui ta otsustab oma võimu kuritarvitada.

Hoiatavaks näiteks on Gräzini sõnul edev advokaat ja poosetaja Konstantin Päts, kellele anti võim kätte ja ta muutus diktaatoriks.

Kui presidendi ametit puudutavaid põhiseaduse lõike üldse reformima hakata, siis leidis Gräzin, et võiks presidendiameti kui ebavajaliku üldse ära kaotada. Tema sõnul oleks see olnud suuremale riigireformile sobiv algus ja presidendi likvideerimine oleks olnud väga lihtne, sest tänu Toomas Hendrik Ilvese skandaalidele oli presidendi prestiiž null.

Presidendiameti kaotamisest rääkis Gräzin ka presidendivalimiste ajal, aga see on üksnes jutuks jäänud. Küll on uus koalitsioon kokku pannud töögrupi välja mõtlemaks, kuidas reformida presidendi valimise korda ja presidendi hüvesid.

Siiski leidis Gräzin, et presidendi ametikoha kaotamisel on toetajaid omajagu. "Riigikogus leiaksin 10-15 inimest, kes leiavad, et pole tõesti vaja," ütles Gräzin.