Gräzin: ESM on enam-vähem seaduslik, aga üliväga kahtlane
Tuntud euroskeptik Igor Gräzin kommenteeris, et riigikohtu otsuse kohaselt on Euroopa alalise päästepakett ESMiga ühinemine küll lubatud, aga samas tuleb olla väga ettevaatlik.
Kuidas kommenteerite riigikohtu otsust, et Eesti võib liituda ESMiga?
Tänane otsus ütleb, et võib liituda, aga see otsus ütleb ka seda, et seda tuleb teha kuradi ettevaatlikult. Mina tõlgendan seda otsust niimoodi, et ESM on enam-vähem seaduslik, aga üliväga kahtlane. Enamvähem seaduslik, aga üliväga kahtlane. Sellega tulebki niimoodi ringi käia. Tuletikud võivad olla, aga nendega tuleb ettevaatlikult ümber käia.
Teine asi on, et kogu see praegune riigikohtu dispuut on oluline selle pärast, et see juhib tähelepanu sellele, et seadus on oluline, ei tohi lasta üle nurga. Ma toon teile ühe musternäite. EFSF ja Kreeka abipakett olid juriidiliselt väga pinnapealselt tehtud. Eesti rahva seisukohast on tõde ja õigus väga tähtsad, sest meil peale tõe ja õiguse midagi ei ole – meil pole tegelikult ei raha, kulda ega mitte midagi, nagu laulus lauldakse. Meil on olemas tõde ja õigus ja meie ei tohi õiguslikes asjades üle nurga lasta. Seniajani on seda üle nurga laskmist olnud palju. Tederi väga oluline panus oli see, et õigus on tähtis.
Tederile vastuseks ütlevad valitsuse liikmed, et me ei taha jääda üksi siia Euroopa nurka istuma. Kui tähtis see hirm peaks olema?
See on väga oluline. See ongi tegelikult ainus, mis on tõesti tähtis, et me ei jääks enam kunagi üksi. Aga ei maksa unustada seda, et täpselt samal ajal, kui me väljendame solidaarsust Euroopaga, võtab Euroopa Eesti põllumehelt endiselt konkurentsi võimaluse ära. Kui me ütleksime, et Euroopa on väga siiras, mis oleks praegu tema esimene õige käik? Ta lõpetaks ära Prantsuse ja teiste põllumeeste subsideerimise. Sealt saaks kohe kätte rohkem raha, kui praegu Hispaaniale antakse. See, mis Hispaaniale praegu läks, on kuskil 2/3 sellest, mis lihtsalt visatakse põllumajandusse maha. Kusjuures me ju ei küsi raha endale, vaid ütleme, et ärge teistele andke, et me saaksime võrdselt võistelda. Jah, üksijäämine on teema. Aga me peame arvestama, et Euroopa Liit ei unusta oma huve kunagi ära. Mis on täiesti loomulik, ega meie oma huve ka ära ei unusta. Aga me peame ettevaatlikud olema.
Mida see ettevaatlikkus täpselt tähendab?
See tähendab seda, et kohe, pigem ruttu kui aeglaselt, tulevad järgmised rahanõuded. Viimane rahandusministrite kokkusaamine ei lahendanud mitte ühtegi probleemi. See tähendab, et kriis jätkub ja läheb päev päevalt hullemaks ja hullemaks. See tähendab, et meie käest nõutakse rohkem, rohkem ja rohkem. Üks juriidiline vaidlus sai läbi. Nüüd tulevad järgmised, sest sellega see asi ei piirdu. Probleem ei lahene. Jah, praegu niimoodi tohib. Aga homme, ülehomme ja üleülehomme küsitakse rohkem, veel vabamalt, veel mõttetumalt ja edasi. See pull lihtsalt jääbki käima.
Eesti on endiselt Euroopa Liidus netosaaja. Kui oluline on see selles küsimuses?
Asi ei ole rahas. Toon teile näite, kuhu on läinud Euroopa raha. Euroopa raha on läinud näiteks Narva maanteele, kus on kuuerealine liiklus ja kuhu kehtestatakse kiirusepiirang 70 km tunnis. Küsimus – kas seda raha oli vaja? Me oleme saanud suure koguse raha, mida tegelikult ei ole mitte kellelgi vaja olnud. Teine musternäide – Mäo teerist. Mis sai Mäo teeristi pärast Eestis paremaks?
Ei tea.
Mitte midagi! Selles ongi vahe. Ei ole vaja rehkendada rahanumbreid, on vaja rehkendada raha kvaliteeti. See raha, mis me ära anname, on niiöelda pehme raha, see tuleb igasuguste sotsiaalkulutuste arvelt – selle me anname ära. Asemele saame betooni raha, ilma milleta me saaksime hakkama. Seda teeristi ei tohi osta meie otsustamise hinnaga. Lööme kokku ka saamatajäänud tulu Eesti põllumajandusele. Kui me kõik need numbrid kokku lööme, siis ma ei usu, et me niiväga oleme midagi saanud.
Kuidas te ise hääletate, kui ESM riigikokku tuleb?
Ma pean täpselt vaatama, milline ta tuleb, sest seal on mitu erinevat varianti. Siin on kaks seotud probleemi. Üks on see kiirmenetluse mehhanism, aga teine pool on stabiilsusmehhanismide kehtestamine üldse. Igal juhul tuleb aga arvestada sellega, et mitte mingil juhul ei tohi need summad suureneda. See formuleering peab olema selline, et me saaksime öelda, et siiamaani ja mitte enam. Ja kui nad hakkavad suurendama ja nad hakkavad seda suurendama, sest Euroopa kriis on alles algamas, siis järgmine kord tuleks järgmine hääletamine ja siis veel üks hääletamine. Et ei juhtuks nii, et me anname kogemata ära oma otsustusõiguse. See on tähtis. See on minu funktsioon. Minu kõige tähtsam ülesanne on kolleegidelt ja eesti rahvalt küsida: „Kas te saite aru, mida te tegite?“ See on mu kõige tähtsam ülesanne.
