Ülevaatesse said valitud neli Eesti suurimat ülikooli – Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool. Tuleb märkida, et Oltjeri sõnad vähemalt SAIS-i andmete põhjal kinnitust ei leidnud.

Näiteks Tartu Ülikoolis oli bakalaureuseõppes enim soovijaid arstiteaduse, Tallinna Tehnikaülikoolis IT-süsteemide arenduse kaugõppe, Tallinna Ülikoolis psühholoogia ja Eesti Maaülikoolis maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise erialale.

Magistriõppe erialadest oli Tartu Ülikoolis enim soovijaid informaatikasse, Tallinna Tehnikaülikoolis juhtimisse ja turundusse, Tallinna Ülikoolis organitsatsioonikäitumise sessioonõppesse ning Eesti Maaülikoolis majandusarvestuse ja finantsjuhtimise sessioonõppesse.

Doktoriõppesse oli Tartu Ülikoolis enim soovijaid majandusteaduse, Tallinna Tehnikaülikoolis majanduse, Tallinna Ülikoolis riigi- ja poliitikateaduste ning Eesti Maaülikoolis veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse valdkondades.

Kokkuvõtvalt võib täheldada magistri- ja doktoriõppe puhul nii-öelda pehmemate erialade suuremat populaarsust, kuid kindlasti ei pea paika väide, nagu oleks Tallinna Tehnikaülikooli populaarseim eriala avalik haldus, sest nii ei ole see üheski õppeastmes. Kõige lähemal on nimetatud erialale ehk juhtimise ja turunduse ning organitsatsioonikäitumise erialad, mis on tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli magistriõppes tõepoolest kõige populaarsem.

Oltjer ütles Delfile, et viitas tsiteeritud intervjuus noorte vähesele huvile reaalteaduste vastu ning vastas küsimusele, kas sellise trendi jätkudes leiab Eestist veel keemiatööstuse arendamiseks ja kasvatamiseks pädevaid spetsialiste. "Minu vastus sellele küsimusele lähtus viimaste aastate trendidest, kus konkurents reaalteaduste õppekohtadele on jäänud alla teistele erialadele. Üliõpilaste seas kõige tahetumate erialade all pidasin silmas neid erialasid, millele laekus sisseastumisavaldusi ühe koha kohta kõige rohkem," selgitas ta.

Need, kes täna eraettevõtetesse tööle tulla soovivad, on Oltjeri sõnul lõpetanud oma bakalaureuse- ja magistriõpingud erialadel, mis praktilist tegevust majanduse arendamisel liiga palju ei toeta.

Oltjer tõi välja, et näiteks 2016. aastal oli Tallinna Tehnikaülikoolis halduskorralduse erialale pürgimine vaieldamatult suurim ehk 15,25 inimest ühele kohale. 2015. aastal oli see näitaja 12,85 inimest ühele kohale. "On ainult hea meel näha, et Tallinna Tehnikaülikooli avaldatud 2019/2020 õppeaasta sisseastumisnumbrid annavad lootust, et noorte huvi reaalteaduste vastu on taas tõusuteel."