GRAAFIKUD | Vaata, kui kardinaalselt erineb "puhastatud" koroonastatistika seni kajastatud numbritest

 (211)
Eriolukord Tallinnas 1.04.2020
Koroonaviiruse statistikat muudeti tagantjärele kardinaalselt.Foto: Andres Putting

Täna avaldas terviseamet parandatud koroonastatistika ning selgub, et kõik seni avaldatud numbrid on pea peale pööratud. See muudab seni kajastatud haigestumiste trendi täielikult, mis mõjutab ka teadlaste koostatud prognoose ja mudeleid.

Terviseamet avalikustas pärastlõunal uue koroonakaardi parandatud diagnooside ja testide arvu andmetega. Juba hommikul teavitas terviseamet, et seni on statistikas ette tulnud ebatäpsusi.

"Laborite testide andmed laekuvad tervise infosüsteemi (TIS-i) erinevatest allikatest – nii laboritest otse, kui ka haiglatest, selle tulemusena edastati mõnel juhul samu andmeid mitmest kohast ja TIS-i jõudsid mõned andmed mitmekordselt," selgitas pressiteade. "See tingis vea statistilistes arvutustes."

Terviseameti statistika eest vastutav tervise ja heaolu infosüsteemide keskus ehk TEHIK teatas täna pärastlõunal pressiteates, et nüüd on andmete kogumine automatiseeritud ning nii õnnestub anomaaliaid vältida.

Nii TEHIK kui terviseamet teavitasid, et läbi viidi ka andmete puhastamine ja järelkontroll ning nüüdseks on parandused sisse viidud kogu andmete kogumise perioodi ulatuses.

Nüüd selgub, et pärast "puhastamist" on seniesitatud statistika täielikult pea peale pööratud.

Seotud lood:

Märkus: nii mõnigi lugeja on märkinud, et Eestis tuvastati juba veebruaris koroonaviiruse juhtum, kuid uues statistikas see õigel kuupäeval ei kajastu. Seda selgitab terviseamet järgnevalt: "isik, kes esmase proovi andis veebruaris ja sellele järgnevalt hiljem kordusproovi märtsis, siis loeti see märtsis antud proov selle isiku puhul esmaseks ja see paikneb graafikul ajaliselt kaugemale, kui veebruar."


Näiteks tekitas omajagu segadust ja ärevust 26. märtsil teatatud plahvatuslik kasv diagnooside arvus: terviseamet teavitas avalikkust toona 134 uuest juhtumist. Amet põhjendas anomaaliat sellega, et tegemist olla 48 tunni andmetega.

"Avaldatud andmed on sisuliselt viimase kahe ööpäeva tulemus. Sellest tulenevalt tegi ka positiivsete analüüside statistika järsu hüppe," selgitas terviseameti kriisistaabi juht Ragnar Vaiknemets toona.

Uutest andmetest selgub, et 48 tunni jooksul oli tegelik haigestunute arv 104, mitte 134 nagu väideti. Ilmselt on mingis mõttes mõlemad andmed õiged, erinevus on meetodis. Kuid erinevus on suur.

Juba toona lükkas Vaiknemetsa väite ümber ka TEHIK.

Keskuse direktor Katrin Reinhold selgitas Fortele, et välja antud andmetes sisaldusid nii reaalaja andmed kui varasemate päevade omad. Ehk lihtsamini öeldes: 134 ei olnud vaid 48 tunni andmed, vaid seal sisaldus ka diagnoose, mis tuvastati varasemalt.

Terviseameti toonane ametlik koostööpartner (millest nüüd loobuti) portaal koroonakaart.ee pandi eelneva tõttu toona ajutiselt kinni. Lehe haldajad selgitasid, et andmed polnud usaldusväärsed, kuna ei jooksnud kokku.

27. märtsil pandi koroonakaart.ee ajutiselt kinni, kuna veebilehe haldajad pidasid terviseameti avaldatud statistikat vastuoluliseks. Nüüd selgub, et lehekülje haldajatel oli õigus.

Veebilehe üks haldajatest, tehnikaülikooli nooremteadur Keegan McBride kinnitas seda ka toona sotsiaalmeediapostituses.

"Mõni päev tagasi teatatud 35 juhtumi asemel oleks number pidanud olema üle 60. Kui avaldati 134 uut juhtumit, öeldi, et näitaja tekkis viimase 48 tunni jooksul. See on ka väär, sest umbes 30 juhtumit pärinesid palju varasemast perioodist," selgitas ta 27. märtsil.

Tüli lahendati toona sellega, et terviseamet kinnitas vabatahtlikele andmespetsialistidele, kuidas andmed on korrektsed. Nüüd selgub, et tegelikkuses oli olukord täpselt selline, nagu McBride kirjeldas: 134 juhtumi asemel registreeriti kahe päevaga 104 ning 25. märtsil sisestati 35 diagnoosi asemel statistikasse 60.

"Läbipaistvus on kriisiajal tähtsam kui kunagi varem. Kui küsisime terviseametilt toona, kinnitas amet, et nende numbrid on õiged. Palusime juba siis, et nad andmed tagantjärele ära parandaks, kuid siis seda ei tehtud," selgitab Koroonakaardi ehitaja McBride nüüd.

"Nüüd selgub, et seni avaldatud numbrid ei kajastanud ikkagi täpselt Eestis toimuvat. See pole vastuvõetav, et üle kuu aja ei suuda kriisi eest vastutav amet kodanikele täpset infot jagada," tähendab ta

Terviseamet jätkab edaspidi andmete avaldamist riigi ehitatud koroonakaardiga ning senise Koroonakaart.ee haldajatega koostöö lõpeb. Viimased lubasid siiski uuendatud andmed ka enda kodulehel avaldada ning uuendatud statistika avaldamisega jätkata.

Andmete kogumise muutmine võib mõjutada kõiki seni välja töötatud mudeleid ja prognoose, millega teadlased aktiivselt tegelevad. Näiteks Tartu Ülikooli teadlaste arendatud koroonaviiruse analüüsivahendid tuleb nüüd ümber teha.

Tartu Üikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo lubas tegeleda andmete uuendamisega nii kiiresti kui võimalik.

Vilo mõistab, miks tuli andmete kogumise meetodit muuta, sest testide ning diagnooside arvud hakkasid kasvama, mistõttu polnud info käsitsi kogumine enam mõeldav.

"Ma saan aru, et muutuste lõppeesmärk on õige. Et info koguneks sinna, kus ta peab kogunema," selgitab ta. "Millised need fluktuatsioonid on, ei oska ma praegu andmeid nägemata hinnata."

Erinevused on märgatavad.

"Modelleerimist see muutus loomulikult mõjutab, aga loodetavasti kumulatiivselt on number ikkagi sama," arutleb professor Vilo. "Enim mõjutab see kõik ehk rahvusvahelisi andmebaase, mida on raske tagantjärele korrastada," selgitab ta.

Numbritele vaadates täheldab Vilo, et päevade haaval hüppavad diagnooside arvud nüüd üles-alla.

"Ilmselt on mõistlik diagnooside arvu nüüd tagantjärele kajastada perioodide, mitte päevade kaupa," räägib ta.

Testide koguarv ja positiivsete testide arv paranduste järel ei muutunud. Selle artikli kirjutamise hetkel (01.04.2020) on need endiselt vastavalt 14353 ja 779.