Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 236 inimesel. 188 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 67, Tartumaale 35, Pärnumaale 17 ja Valgmaale 13 uut positiivset testi tulemust. Raplamaale lisandus 8 uut nakkusjuhtu, Võrumaale 7, Viljandimaale 6 ning Jõgevamaale 5 nakkusjuhtu. Põlvamaale lisandus 4, Lääne-Virumaale ja Saaremaale 3, Hiiumaale, Järvamaale ja Läänemaale lisandus 1 uus nakkusjuht. 22 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 610,82 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,8%.
Terviseameti jälgimisel on üle 23 590 inimese
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 784 inimese, kellest 4535 on nakatunud.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 4331 inimese, kellest nakatunud on 1477.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1672 inimese, kellest 510 on nakatunud.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 2904 inimese, kellest 1038 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja, ida ja lääne regiooni nakatunuid).
Haiglaravi vajab 384 patsienti
10. jaanuari hommikuse seisuga viibib haiglas 384 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 41 patsienti, kelledest omakorda juhitaval hingamisel on 26 inimest.
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 18. Koju saadeti 10 inimest, 3 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda, 1 inimene viidi üle teise haiglasse.
Ööpäeva jooksul suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest – 100-aastane naine, 82-aastane mees, 81-aastane naine, 79-aastane mees ja 73-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 283 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 1780 COVID-19 haigusjuhtumit 1750 inimesega.
10. jaanuari seisuga on tervenenud 22 876 inimest. Neist 17 079 inimese (74,7%) haigusjuhtum on lõpetatud, 5797 inimese (25,3%) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 676 920 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 33 516 (4,9% testide koguarvust). Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata siit.
Koroonavaktsiini on saanud 10 749 inimesele
COVID-19 vastu vaktsineerimisi on tehtud 10 749 inimesele. Statistikat vaktsineerimiste kohta saab vaadata Terviseameti koroonaviiruse andmestikust. Inimene ise saab oma vaktsineerimisi vaadata Patsiendiportaalis.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastatele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.
Haigestumuse intensiivsus Eestis on väga kõrge
Terviseamet rõhutab, et selleks, et meie meditsiinisüsteem vastu peaks ja me ei seaks ohtu teiste inimeste elu ja tervist, peame kinni pidama kõigist abinõudest, mis meie tervise kaitseks on kasutusele võetud. Väldime kontakte, hoiame distantsi, kanname maski!
Vii oma kontaktid teiste inimestega miinimumini ja ole võimalikult palju kodus, et vähendada riski ise nakatuda ja kanda nakkust pereringis kellelegi edasi.
On teada, et just vanemaealised ja krooniliselt haiged põevad COVID-19 haigust raskemalt ja vajavad suurema tõenäosusega haiglaravi. Teeme kõik endast sõltuva, et neid mitte nakatada. Suhtleme rohkem telefonitsi või veebi vahendusel, aga oleme vähem füüsiliselt koos.
