Haigekassa jaoks on piirhind see, millest arvutada ravimi soodustust ehk seda osa hinnast, mille eest tasub Haigekassa. Selle kõrval on piirhinnal teinegi tähendus - see on mõõdupuu, millega arvutada, kui mõistuspäraselt on ravimeid ostetud. Piirhind pole Haigekassal kunstlikult valitud võimalikult madal, vaid turul on reaalset olemas ravim, mida on võimalik piirhinna eest osta. Nimelt arvutatakse piirhind odavuselt esimese või teise ravimi järgi. Iga sent, mis on makstud üle piirhinna, on kulutatud tühja, makstes lihtsalt pakendil oleva nime eest.

“Patsiendil peab olema võimalik piirhinnaalust ravimit saada igast Eesti apteegist, sõltumata selle asukohast või kuuluvusest,” välistas ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius võimaluse, nagu eeldaks piirhinna eest ravimi ostmine patsiendilt eraldi pingutust minna teise apteeki või koguni teise linna. “Kui mingil põhjusel selline ravim apteegist puudub, näiteks on see samal päeval otsa saanud, siis peab apteek pakkuma patsiendile võimalust seda tellida. Tellimisel peaks ravim apteeki jõudma mõne päeva jooksul.” Piirhinda maksvate ravimite müügilolekut kontrollib ravimiamet.

Soodusravimite müügimaht on Eestis umbes 200 miljonit eurot aastas. Sellega võrreldes pole 14-15 miljonit teab mis suur täiendav kulu, vähem kui 8%. Ent kui lisada, et kogusummast umbes 135 miljonit maksab Haigekassa, siis selgub, et patsientide rahakotile tähendab piirhinnast kallimate ravimite ostmine keskmiselt umbes kolmandiku jagu hinnalisa. Äärmuslikel juhtudel võib patsient saada koguni kaheksa korda suurema apteegiarve.

Näiteks on selline medikament levetiratsetaam, mida epilepsiahaiged kasutavad krambihoogude vastu. Keppra kaubamärgi all maksab 30 tabletti, millest igaühes on 1000 milligrammi toimeainet, 38.73. Sellest patsiendil endal tuleb maksta 21.43. Seevastu Levetiracetam Accord kaubamärgi all maksavad täpselt sama kanged tabletid sama suures pakis 19.81. Sellest tuleb patsiendil endal maksta vaid 2.51. Ehkki mõlemad saavad täpselt sama toimeaine koguse, maksab see, kes ostab Keppra kaubamärgiga pakendi, kaheksa korda rohkem kui see, kes ostab Levetiracetam Accord kaubamärgiga pakendi - 21.43 vs. 2.51.

Kuidas ravimite hindu võrrelda?

Piirhind arvutatakse toimeaine kaalu järgi. 100 milligrammi toimeainet on võrdustatud ühe ja sama piirhinnaga sõltumata sellest, kas see on jaotatud ühte, kahte või kümnesse tabletti ning kas tabletid on pakendatud ühte, kahte või kümnesse pakendisse.

Päriselus me ei pruugi siiski lähtuda sellest, kust saab odavaima milligrammi hinna, vaid sellest, kui kalliks läheb kogu ravikuur. Kui arst käsib võtta kolm tabletti päevas kümme päeva järjest, siis 30 tabletiga pakend on mõistlikum ost kui 50 või 100 tabletiga pakend isegi siis, kui ühe milligrammi toimeaine eest tuleb maksta rohkem.

Seetõttu läks Delfi piirhinna arvutustest ühe sammu edasi ja võrdles vaid juhtumeid, kus lisaks toimeainele on sama ka toimeaine kogus ühes tabletis, tablettide arv ühes pakendis ja täpne manustamise viis. Kõik on sama, erineb vaid pakendil olev kaubamärk. Näidete valikul said esmalt alles jäetud kõik need juhud, kus olid olemas alternatiivsed võimalused osta sama toimeainet sama suurte pakkidena erinevate kaubamärkide alt. Teise sammuna sai lähtutud piirhinna ületamisest - näideteks said võetud need toimeained, mille puhul on piirhinda kõige suuremalt ületatud 2019. aasta kolmes esimeses kvartalis.

Omaette probleemi tekitab ravimite hinnavõrdluses asjaolu, et osa hinnast maksab Haigekassa, osa patsient. Nende kahe täpne vahekord ei ole kivisse raiutud. Isegi kui ravim on sama, võib Haigekassa soodustus olla erinev. Nimelt sõltub soodustuse protsent lisaks toimeainele ka haigusest, mille vastu arst on ravimi kirjutanud.

Samuti sõltub Haigekassa makstav osa ostetud pakendite arvust - mida enam korraga osta, seda väiksemaks läheb patsiendi makstav summa ühe paki kohta. See on eriti oluline mõneeuroste pakkide puhul. Nimelt on ravimimüügil patsiendi kohustuslik omaosalus 2.50. See ei kehti mitte ühele pakile, vaid ühele ostule. Näiteks, kui ravimi piirhind on 2.50, siis ühte pakki ostes maksab patsient 100%. Kui ta ostab aga kaks pakki, siis maksab ta 50% - kohustulik omaosalus 2.50, ülejäänud 2.50 maksab Haigekassa. Kui ta ostab kolm pakki, siis maksab ta 33% - kohustuslik omaosalus 2.50, ülejäänud 5.00 maksab Haigekassa.

Kolmandaks võivad ravimihinnad ka apteegiti erineda või ajas muutuda.

Hinnastatistikaga seotud probleemide lahendamiseks sai arvutatud keskmine summa, mille maksid patsiendid ühe paki eest 2019. aasta kolmes esimeses kvartalis. Kui palju pakk konkreetsele ostjale maksma läheb, sõltub juba haigusest, ostetud pakkide arvust ja apteegist.