Eesti Päevaleht avaldas eile 2019. aasta mõjukate nimekirja. Delfi analüüsis, kui paljudesse uudistesse mõjukad jõudsid tänavu kümne esimese kuuga ja kellega koos. Analüüs põhineb Delfi, Postimehe ja ERRi uudiste pealkirjadel, juhtlõikudel ja märksõnadel.

Uudiste kokku lugemine võiks huvi pakkuda just selles võtmes, kui hästi või halvasti on meedia suutnud oma tööd teha. Võiks eeldada, et just mõjukad on need, keda meedia jälgib ja uudistesse paneb. Isegi kui mõjukal endal on huvi ja eesmärk jääda võimalikult varju, siis ajakirjanikel sellist huvi või eesmärki ei tohiks olla. 

Vastupidi. Ajakirjanduse ülesandeks peaks olema just tegelikud niiditõmbajad tuua päevavalgele. Uudiste kokku lugemine võiks huvi pakkuda ka selles võtmes, et kellel on ligipääs mõjukatele. Mida rohkematele, seda vägevam. 

See, et ollakse oma valdkonnas äärmiselt mõjukas, on üks asi. Hoopis teine oleks, kui samal isikul on selge puutumus ja läbikäimine teiste mõjukatega. Mõjutada mõjukaid on kõvem sõna, kui olla lihtsalt mõjukas mingis valdkonnas. Uudiste kaudu on võimalik jälgida, kes satub ja kes ei satu mõjukatega ühiselt uudistesse.

Mis väljaande näoga on mõjukad? Kes on mõjukad, kellest uudised vaikivad? Kes on uudistes mõjukate kaaslaseks, kes lahingpaariliseks või vastaseks? Sellest tegi Delfi suuremahulised graafikud.