GRAAFIKUD | Mis on viimase kümne aasta jooksul Eestis paremaks läinud?

"Kas ajakirjandus kunagi midagi head ka kajastab," kõlab kommentaariumites ajast-aega klišeeküsimus, mil ühest uudiskünnist ületanud skandaalist teiseni kurnatud lugejad enam Eesti pahupoolega toime tulla ei jaksa. Vastus imestajatele: jah, kajastab küll. Tõestus laual - mis on Eestis kümne aastaga paremaks muutunud.

Üks suurimaid arenguid kümnendi jooksul paneb lausa üllatuma: leibkonna aastane sissetulek liikme kohta on kümnendi jooksul pea kahekordistunud. 2010. aastal oli vastavaks summaks 6570,37€. Mullu jõudis see tõusta 12 721,05 valuutaühikuni. Kuigi kasv on ilmatu suur, siis enne tänavale rõkkama suundumist tuleb silmas pidada seda, et paralleelselt on kasvanud ka üleüldine elukallidus.

Samuti tasub rõõmustada selle üle, et viimase kümne aastaga on absoluutse vaesuse määr oluliselt langenud. Möödunud aastal oli 2,4 protsenti inimesi, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist väiksem. 2010. aastal oli selleks numbriks aga 8,7 protsenti. Valitsuse tegevusprogrammi järgi on eesmärk, et 2023. aastal oleks absoluutse vaesuse määr 2,8 protsenti ehk siht on juba varem saavutatud. 

Positiivseid arenguid on olnud nii rahvatervise, üleüldise heaolu kui ka tööturu valdkondades ja see pole veel kõik.