Matemaatilise statistika professor ja teadusnõukoja liige Krista Fischer koostas nädala keskel kolm stsenaariumit selle kohta, mis riiki järgmise kuu jooksul oodata võib. Tulbad näitavad igapäevast võimalikku nakatumiste arvu, punane joon aga kahe nädala nakatumisnäitu.

“Kõik [stsenaariumid -toim] eeldavad, et nakatunute arvu kasv saadakse pidama. Kui seda ei juhtu, siis on meil hiljemalt märtsi keskpaigaks üle 2000 juhu päevas ning ka haiglapatsientide arv tänasega võrreldes vähemalt kahekordistunud,” rääkis Fischer Delfile.

“Küsimus on aga selles, kui kiiresti ja tõhusalt saadakse kasv pidama ja kui kiirelt pööratakse ta langusele. Selleks, et täituks kolmas prognoos, on vaja üsna drastilisi muutuseid inimeste käitumises - on see siis saavutatud meetmetega või muul moel,” selgitas Fischer.

“Kas “muul moel" võimalik on, selles kahtlen ma sügavalt,” nentis ta.

Praegu on nakatumiskordaja R Eestis ligikaudu 1.15. Tutvu Fischeri mudelitega lähemalt siin.

Stsenaarium 3.
Stsenaarium 1.
Stsenaarium 2.

Vaktsineerimine annab lootust

Ka koroonamudeleid koostava teadlase Mario Kadastiku prognooside järgi on praeguse nakatumiskordaja püsimisel märtsi keskpaigaks haiglas inimesi kaks korda rohkem ehk ligikaudu tuhat koroonahaiget.

Küll aga nendib Kadastik, et tegelikkus ei pruugi olla sama halb kui prognoos, sest mudelitesse ei ole arvestatud vaktsineerimisi. Kadastik märkis, et kuna vaktsineerituid on juba 5% elanikkonnast ja kõige enam vaktsineerituid on vanuserühmas 80-aastased ja vanemad, kes on haigestudes ka kõige suuremaks koormuseks haiglatele, siis tõenäoliselt ei kasva haiglate koormus selliseks, nagu prognoos näitab.

Võimalik haiglaravi vajavate patsientide hulk järgnevate kuude lõikes.

Kadastik avaldas eile ka lootust, et nakatumiskordaja R ei jätka kasvamist ja langeb piirangute tagajärjel. Tema sõnul võiks R-i uut ja väiksemat väärtust näha kuni kümne päeva pärast, sest selle ajaga võiks näha juba esimesi piirangute mõjusid. Mario Kadastiku mudeleid saad näha siin.