GRAAFIKUD | Jaanuar uudistes: opositsioonierakondade juhid langesid riigikoguväliste erakondade tasemele

 (124)
Pensionireformi Meeleavaldus
Pensionireformi meeleavaldus, Kaja Kallas Foto: Kretel Kuusk

Väikeerakondade koostööplaanid andsid nende juhtidele suurema meediakajastuse kui said opositsioonierakondade juhid pensionireformi takistamise sammudega.

Delfi luges taaskord kokku, kui palju on üht või teist poliitikut või erakonda nimetatud kolme Eesti suure portaali (Delfi, Postimees ja ERR) uudiste pealkirjades, juhtlõikudes või märksõnades viimase kuu jooksul. Vaata varasemaid ülevaateid detsembrist või novembrist.

Kolme portaali peale kokku ilmus 179 lugu, mille pealkirjas, juhtlõigus või märksõnades esines "pensionireform". Opositsioonipoliitikud nimetasid Riigikogus heakskiidu saanud eelnõud "sajandi sigaduseks", "sajandi kuriteoks" ja "sajandi vandalismiks". Opositsioon lubas reformi vastuvõtmist igal võimalikul moel takistada. Ehkki sündmus oli oluline ja meedia seda ohtralt ka kajastas, leiab uudistest erakordselt napilt opositsioonierakondade juhte. Eriti käib see Postimehe kohta, kus Reformierakonna esimehe Kaja Kallase nime kohta vaid seitsme uudise pealkirjast, juhtlõigust või märksõnadest. Seevastu riigikogust välja jäänud Eesti 200 liider Kristina Kallase ja Elurikkuse erakonna uue peaministrikandidaadi Rainer Kuuba nime kohtab viies uudises. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Indrek Saare jaanuari meediakajastus jäi veelgi napimaks.

Seotud lood:

EKRE ja selle liidrid siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme jäid jaanuari uudistes samuti tavapärasest enam varju. Enim kirjutati uudiseid Keskerakonnast. Keskerakonna uudiste arvu võimendas Tartus opositsiooni jäämine ning Savisaare protsess. Silma torkab ka keskerakondlasest Riigikogu liige Martin Repinski. Delfi ja Postimehe uudisvoos on ta oma armueluga koguni enim kajastamist leidnud Riigikogu liige jaanuaris.

Arvestatud on Delfi, Postimehe ja ERRi jaanuari uudisvoos kajastuvate artiklite pealkirju, juhtlõike ja märksõnu. Artiklite kogusisu ei olnud, kuid sellest pole lugu. Ehkki kõrvaltegelasi võib leida kasvõi joonealustest märkustest, on reeglina just neis kolmes kohas kirjas see, kellest ja millest uudis üldse räägib. Pealegi on pealkiri see, mis on artiklit avamata nähtav, juhtlõik see, mis läheb sotsiaalmeediasse ringlema ning märksõnad need, mis on otsingumootorite lemmikud.

Artiklitest sai arvestatud kõiki, mis kajastusid uudisvoos perioodil 1. jaanuarist kuni 31. jaanuarini. Loendatud sai artikleid, mitte nimesid - kui näiteks pealkirjas ja juhtlõigus oli "Jüri Ratas", siis see läks arvesse ühe eest. Leitav pidi olema eesnimi koos perenimega. Arvestatud sai ka nimede käänamisega ehk näiteks "Jüri Luige sõnul" läks arvesse. Erakondade nimede puhul sai arvestatud nii käändeid kui ka lühivorme nagu "EKRE", "SDE", "KE". Samuti läksid arvesse "keskerakondlane" või "sotsiaaldemokraat". Eraldi sai arvestusest välja praagitud nii teiste riikide keskerakonnad, rohelised salatid, Eesti hümn kui ka uudised, kus oli juttu päikesekreemist või sekretäridest.