GRAAFIKUD: Enamus Eestisse tulevatest põgenikest on väljaspool Euroopa Liitu pagulaslaagrites
Eilse kokkuleppe järgi annab suurima panuse Vahemere rändekriisi lahendamiseks Saksamaa, kes nõustus vastu võtma 1600 pagulast ja 10 500 põgenikku. Prantsusmaa võtab 2375 pagulast ja 6752 põgenikku.
Maikuus tegi Euroopa Komisjon soovituse, milles igale riigile pakuti välja kindel number nii pagulaste kui ka põgenike vastuvõtmiseks. Viimase kohtumise valguses tehtud otsuste ja maikuu soovituste võrdluses on näha mitme riigi puhul aga olulist vahet.
Näiteks kui toona pakuti välja Saksamaale, et viimane võiks võtta juba Euroopasse saabunute seast 3500 põgenikku, siis Brüsselis otsustati, et suurim pagulaste vastuvõtja saab hoopis 10 500 põgenikku. Pagulasi ehk staatuse juba saanud, kuid siia alles saabuvaid inimesi võtab Saksamaa aga Brüsseli ligi 3000 soovituse asemel vaid 1600.
Niisamuti näiteks eelistas ka Prantsusmaa võtta üle kahe korra rohkem põgenikke, kui Euroopa Komisjon alguses soovitas ning täpselt samapalju pagulasi, kui soovitati.
Eesti, kes oleks Brüsseli maikuu soovituste kohaselt pidanud algselt võtma 295 põgenikku ja 326 pagulast, on viimase otsuse kohaselt siiski võtmas esimeses etapis vastavalt 20 pagulast ja 130 põgenikku.
Vaata graafikutelt, kuidas erinevad Euroopa komisjoni maikuu soovitused ja viimased otsused!
Olulised mõisted!
Ümberasustamine (resettlement) puudutab põgenikest inimesi, kes on ÜRO poolt pagulasteks tunnistatud, aga ei ole veel Euroopa Liitu jõudnud.
Ümberpaigutamine (relocation) puudutab põgenikest inimesi, kes juba on Euroopa Liidus (Itaalias või Kreekas).
Põgenik on üldtermin kõigi nende kohta, kes on põgenenud päritoluriigist olenemata põhjustest, sealhulgas majandusmigrandid. Näiteks kui saabub paaditäis põgenikke, võivad need inimesed kuuluda erinevatesse gruppidesse (majandusmigrandid, tagakiusatud jne).
Varjupaigataotleja on ainult see põgenik, kes on varjupaigataotluse esitanud. Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel ei ole ta veel tunnustatud pagulane.
Pagulane on inimene, kelle kaitsevajadus on tuvastatud. Tegemist on inimesega, kellele on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel, see tähendab on tuvastatud, et tal on põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel.
Täiendava kaitse saanud isik on inimene, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle väljasaatmine või kodumaale tagasisaatmine võib talle kaasa tuua tõsise ohu (näiteks surmanuhtlus, piinamine, muu ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ja karistamine, rahvusvaheline või riigisisene relvakonflikt).
