GRAAFIKUD | Detsember uudistes: Mart Helme skandaalsed sõnavõtud tõid umbusaldamise kõrval ka tähelepanu meedias

 (156)
Mart Helme pressikonverents 25.11.2019
Mart Helme pressikonverents 25.11.2019Foto: Andres Putting

Detsembri uudistele jättis poliitikutest kõige suurema jälje siseminister, EKRE esimees Mart Helme, kelle välispoliitilised sõnavõtud jõudsid isegi välismeediasse.

Delfi luges taaskord kokku, kui palju on üht või teist poliitikut või erakonda nimetatud kolme Eesti suurema portaali (Delfi, Postimees ja ERR) uudiste pealkirjades, juhtlõikudes või märksõnades viimase kuu jooksul. Vaata varasemaid ülevaateid novembrist või oktoobrist.

Detsembri uudistele andis näo siseministri, EKRE esimehe Mart Helme välispoliitilised solvangud. TRE raadio saates "Räägime asjast" rääkis Helme Soome uuest peaministrist Sanna Marinist ja tuletas meelde Lenini ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister. "Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ning harimatust inimesest on saanud valitsuse liige," ütles Helme. Lisaks Soomele sai oma koosa ka Saksmaa. Tartus peetus ettekandes tõdes Helme, et Saksamaa on militaarses mõttes tähtsusetu ja suutmatu riik. "Saksamaa ei ole küll see riik, mis oleks võimeline või ka tahteline Eestit ja teisi Balti riike kaitsma sõja korral."

Seotud lood:

Teine sage teema detsembri uudistes oli apteegireform, mis kaotab ravimite hulgimüüjate õiguse pidada apteeke. Koalitsioonierakonnad proovisid Riigikogus ebaõnnestunult reformi peata. Eriti jääb apteegireformi kajastamisega silma Postimees - 81 lugu, ERRi 44 ja Delfi 33 vastu. Ehkki Postimehe omanik on Margus Linnamäe, kes on ühtlasi ka suurtegija Eesti ravimiturul ja kellel on apteegireformist palju kaotada, iseloomustas Postimehe lugusid lisaks arvukusele ka reformi toetamine.

Arvestatud on Delfi, Postimehe ja ERRi detsembri uudisvoos kajastuvate artiklite pealkirju, juhtlõike ja märksõnu. Artiklite kogusisu ei olnud, kuid sellest pole lugu. Ehkki kõrvaltegelasi võib leida kasvõi joonealustest märkustest, on reeglina just neis kolmes kohas kirjas see, kellest ja millest uudis üldse räägib. Pealegi on pealkiri see, mis on artiklit avamata nähtav, juhtlõik see, mis läheb sotsiaalmeediasse ringlema ning märksõnad need, mis on otsingumootorite lemmikud.

Artiklitest sai arvestatud kõiki, mis kajastusid uudisvoos perioodil 1. detsembrist kuni 31. detsembrini. Loendatud sai artikleid, mitte nimesid - kui näiteks pealkirjas ja juhtlõigus oli "Jüri Ratas", siis see läks arvesse ühe eest. Leitav pidi olema eesnimi koos perenimega. Arvestatud sai ka nimede käänamisega ehk näiteks "Jüri Luige sõnul" läks arvesse. Erakondade nimede puhul sai arvestatud nii käändeid kui ka lühivorme nagu "EKRE", "SDE", "KE". Samuti läksid arvesse "keskerakondlane" või "sotsiaaldemokraat". Eraldi sai arvestusest välja praagitud nii teiste riikide keskerakonnad, rohelised salatid, Eesti hümn kui ka uudised, kus oli juttu päikesekreemist või sekretäridest.