GRAAFIK | Võidujooks paragrahvide rägastikus. Vaata, mis põhjustel võib kevadine abielureferendum ära jääda

 (105)
Riigikogu avaistung 2020
Riigikogu avaistung 2020Foto: Kiur Kaasik

Selleks, et rahvahääletust korraldada, peab riigikogu vastava otsuse vastu võtma 18. jaanuariks. Õige pea läheb parlament aga kuuks ajaks talvepuhkusele. Opositsioon on lubanud parlamendi töö seisata tuhandete muudatusettepanekute esitamisega.

Valitsuserakondade fraktsioonid – Keskerakond, EKRE ja Isamaa – andsid riigikogule möödunud nädalal üle eelnõu, et korraldada kevadel rahvahääletus abielu mõiste üle.

Eelnõu järgi toimub rahvahääletus 18. aprillil 2021. Hääletusele pannakse küsimus „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?”.

Rahvahääletuse seaduse kohaselt saab rahvahääletust korraldada siis, kui vastavast riigikogu otsusest on möödunud vähemalt kolm kuud. Sestap peab parlament võtma otsuse vastu hiljemalt 18. jaanuariks.

Riigikogu läheb talvepuhkusele 17. detsembril ja naaseb 11. jaanuaril. Tõsi - vahepeal saavad valitsus, president või 21 riigikogu liiget kutsuda kokku erakorralise istungijärgu.

Opositsioon eesotsas sotsiaaldemokraatidega on lubanud eelnõu menetlemise üle koormata tuhandete muudatusettepanekutega. Koalitsioon peab hiljemalt kahe lugemise vahepeal leidma viisi, kuidas sotside plaan nurjata.

Esimene põrkumine: Põhiseaduskomisjon ja Siim Valmar Kiisler

Esmaspäeval hääletas opositsioon Isamaa liikme Siim Valmar Kiisleri abiga eelnõu komisjoni päevakorrast välja. Sestap ei saanud eelnõu saata esimesele lugemisele.

Seotud lood:

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ütles samal päeval, et erakond plaanib Kiisleri kohe komisjonis välja vahetada, et abieluteemalise rahvahääletuse korraldamisega saaks edasi liikuda. Seda ka eile tehti. Nüüd esindab Isamaad põhiseaduskomisjonis Heiki Hepner.

Põhiseaduskomisjon koguneb täna erakorraliselt uuesti.

Põhiseaduskomisjoni kuuluvad Anti Poolamets (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Kalle Grünthal (EKRE). Kaja Kallas (Reformierakond), Siim Kiisler (Isamaa), Hanno Pevkur (Reformierakond), Martin Repinski (Keskerakond), Taavi Rõivas (Reformierakond).

Esimene lugemine eelnõule ohtu ei kujuta

Esimesel lugemisel algavad läbirääkimised, mille käigus võtavad sõna fraktsioonide esindajad. Riigikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust.

Nii põhiseaduskomisjon kui mõni fraktsioon saavad teha esimesel lugemisel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Selle üle hääletatakse. Kuna abieluteemalise rahvahääletuse eelnõul on koalitsioonierakondade toetus, siis tundub ebatõenäoline, et eelnõu juba esimesel lugemisel tagasi lükatakse.

Esimene lugemine peab toimuma seitsme riigikogu töönädala jooksul pärast eelnõu menetlusse võtmist.

Kahe lugemise vahel: sotsid plaanivad esitada tuhandeid muudatusettepanekuid

Pärast esimest lugemist võivad riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid kümne tööpäeva jooksul esitada eelnõule muudatusettepanekuid.

Opositsioon eesotsas sotsiaaldemokraatidega on viimastel nädalatel rääkinud oma plaanist esitada tuhandetes muudatusettepanekuid, mis halvaksid Riigikogu töö ning mistõttu ei oleks võimalik eelnõud riigikogus vastu võtta.

Sellist taktikat on praegune opositsioon kasutanud varem kahel korral. Reformierakond proovis sedasi takistada pensionireformi eelnõu, kuid kuna valitsus sidus selle usaldushääletusega, kukkus katse läbi. Rahvahääletuse eelnõu usaldushääletusega siduda ei saa, sest eelnõu pole valitsuse oma.

Sotsiaaldemokraadid esitasid suvel erakondade rahastamise järelvalve komisjoni kaotamise eelnõule 50 000 muudatusettepanekut, mille tagajärjel eelnõu menetlus ka seiskus.

Kuivõrd pärast iga muudatusettepaneku häälemist saab nõuda 10-minutilist pausi, tõdes sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar toona, et 50 000 muudatusettepaneku läbihääletamine nõuaks terve aasta kestvat riigikogu istungit.

Tagasi põhiseaduskomisjoni: tuhanded ettepanekud võivad juba siin venima jääda

Kõiki esitatud muudatusettepanekuid arutatakse põhiseaduskomisjonis. Komisjoni liikmed hääletavad, missuguseid ettepanekuid teisele lugemisele saata, milliseid mitte. Selleks, et muudatusettepanek komisjonist edasi liiguks, vajab see vähemalt kahte poolthäält. See tähendab, et sotsiaaldemokraatide ettepanekuid peaks toetama vähemalt üks reformierakondlane.

Senine tava on, et isegi, kui opositsioon soovib ööistungit, ei hakata komisjonis kõigi ettepanekuid eraldi läbi hääletama. Pigem jäetakse venitamine suurde saali. Samas, kui sotsiaaldemokraadid soovivad, võivad nad oma ettepanekutega tõkestada ka komisjoni tööd. Ehkki vaheaegu komisjonis võtta ei saa, võtaks kümnete tuhandete ettepanekute läbihääletamine ka komisjonis üsna kaua aega.

Muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ja mis on omavahel sisuliselt seotud, võib liita üheks ettepanekuks. Üksteist välistavaid ettepanekuid liita ei saa. Siin ootab põhiseaduskomisjoni ees ilmselt suurem vaidlemine selle üle, milliseid opositsiooni ettepanekuid saab üheks liita ja milliseid mitte. Kui sotsiaaldemokraadid esitavad muudatusettepanekutena näiteks kümme tuhat erinevat hääletuse toimumiskuupäeva, siis neid liita ei saa, sest iga kuupäev välistab teised kuupäevad.

Just selles etapis tuleb koalitsioonipoliitikutel leida viis, kuidas sotsiaaldemokraatide plaanist mööda minna.

Seni on meediast läbi käinud kaks koalitsioonipoliitikute plaani - minna muutma riigikogu töö- ja kodukorra seadust või pookida rahvahääletuse eelnõu mõne teise eelnõu külge. Mõlemad plaanid võtaks aga ikka oma aja.

Teine lugemine: võimalik juntimine täistuuridel

Kui põhiseaduskomisjon kõik ettepanekud koos eelnõuga suurde saali saadab, algab obstruktsioon, juntimine. Teisisõnu - parlamendi töö takistamine.

Eelnõu teisel lugemisel hakatakse ükshaaval muudatusettepanekuid läbi hääletama. Iga hääletuse eel võivad fraktsioonide juhid paluda kümneminutilist vaheaega. Kui ühe päevaga kõiki ettepanekuid läbi hääletada ei jõuta, jätkub istung järgmisel päeval.

Nagu ülal juba näiteks toodud, oleks 50 000 muudatusettepaneku läbihääletamiseks vaja vähemalt aastapikkust riigikogu istungit.

Kolmas lugemine

Põhiseaduskomisjon koostab lugemiseks eelnõu lõppteksti. Eelnõu kolmandal lugemisel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Õiguskantsler hindab otsuse põhiseaduslikkust

Juhul, kui õiguskantsleril leiab, et rahvahääletuse otsus on vastuolus põhiseadusega, teeb ta Riigikogu otsuse saamisest kahe nädala jooksul riigikogule ettepaneku tühistada riigikogu otsus.

Koalitsioonipoliitikud on meediale öelnud, et õiguskantsleriga on rahvahääletuse küsimus kooskõlastatud. Õiguskantsler ütleb siiski, et avaldab on seisukoha pärast seda, kui riigikogu on kolmanda lugemisega otsuse vastu võtnud.