GRAAFIK | Viirusehirmus lapsevanem võib abi otsides kergesti katkematusse telefonimängu sattuda
Delfi toimetusega võttis ühendust lapsevanem, kes püüdis oma kõrges palavikus järeltulijale telefoni kaudu abi ja iseenesele rahustust leida - ehkki otse riskipiirkonnas nad käinud ei olnud, siis mitmes rahvusvahelises lennujaamas olid nad ometigi lähipäevil viibinud.
"Mu 7-aastane laps jäi öösel haigeks, kurk kipitas, pea valutas ja palavik tõusis 38,7-ni," kirjeldab lapsevanem. "Et me tulime alles reisilt (tõsi, mitte küll riskipiirkonnast, aga et tulime läbi kahe suure lennujaama ja kes teab, kes lennukis olid) siis jäime seaduskuulekate kodanikena kõik koju ja üritasime nõu ja abi saada.
Mees helistas esmalt perearstile, kus öeldi, et nemad koroonaviiruse testimisega ei tegele, pöörduge Lääne-Tallinna keskhaiglasse. Seal öeldi, et kutsuge kiirabi või helistage nakkuskliinikusse. Et lapsel oli hommikuks palavik langenud, siis tundus kiirabi kutsumine ülereageerimisena, seega helistasime nakkuskliinikusse, kus suunati tagasi Lääne-Tallinnasse, sealt suunati omakorda taas perearstile. Viimaks helistasime perearsti nõuandeliinile, kus öeldi, et kuna me ei tulnud riskipiirkonnast, siis on tõenäosus koroonaviirusesse haigestuda väike, kuid kui keegi peres veel haigeks peaks jääma, siis kutsuge kiirabi. 112 helistades läks asi paremaks: alles sealt rahustati, et terved pereliikmed võivad rahumeeli kooli ja tööle minna.
Helistasime kokku nelja kohta, kus põrgatati meid edasi või tagasi. Jäi mulje, et mingit ühtset käitumisjuhist pole olemas ja viirust testima keegi ei tõtta.
Nüüd olen kahevahel - ühest küljest tunnen end kergelt hüpohondrikuna, aga teisest küljest - kui laupäeva õhtul Eestisse saabusime, pidas politsei sadamas auto kinni, et koroonaviirusevoldik anda ja terviseamet saatis järgmisel päeval hoiatusmeili, siis kas ma peaksin neid ignoreerima? Kes ja mille põhjal otsustab, mis on märtsikuises Eestis tavaline külmetushaigus ja mis on koroonaviirus?"
