GRAAFIK: Vaata, missuguse ministeeriumi ametnikud on kõige enam krediitkaardiga kulutusi teinud
Kõigi ministeeriumide ametnikud tegid aastatel 2013-2015 kokku kulutusi 1 546 491 euro ulatuses.
Neist suurimad kulud olid välisministeeriumis (656 910 eurot), moodustades märkimisväärse osa kõigist kulutustest kokku.
Teisalt on jäetud saladuseks, kui palju on kaitsepolitseiametnikud krediitkaardiga kulutusi teinud.
Vabaerakonna analüüsis on välja toodud, et krediitkaartide väljastamine ja kasutamine on ministeeriumide haldusalade asutustes reguleeritud erinevate sise-eeskirjade ja käskkirjadega. Maaeluministeeriumi haldusalas reguleerib seda näiteks lausa kuus erinevat dokumenti. "Selline segmenteeritus võib põhjustada erinevaid kasutus- ja kontrollipraktikaid, mis võivad olla vastuolulised ning krediitkaartide kasutamise korrektsuse tagamiseks ebapiisavad. Kaartide väljastamisel sõltub liiga palju allasutuse juhi arusaamast. Riigil ei ole ametikrediitkaartide ühist regulatsiooni ning kontrollmehhanism, mis viiks kuritarvituste võimalusi miinimumini juba tehingu sooritamisel," seisab analüüsis.
Lisaks on välja toodud, et ametisisesed auditid, kontrollid ja inventuurid on väga haruldased. "Pea kõik ministeeriumid vihjavad, et riigikontroll teostab iga-aastaseid kontrolle ja sellest peaks justkui piisama. Arvestades riigikontrolli suure koormuse ja väga väheste ressurssidega ei saa oodata, et riigikontrolli korralisest üldkontrollist piisab. Seadmata kahtluse alla riigikontrolli kompetentsust peab tõdema, et suured mahud ja erinevad regulatsioonid võivad põhjustada kontrollimisel teatud pealiskaudsuse."
Vabaerakonna parlamendisaadikud on seisukohal, et mitme ministeeriumi allasutustes on krediitkaarte, mille vajaduses võib kahelda. Nimelt on mitu ministeeriumit teinud või tegemas revisjoni, et krediitkaartide arvu vähendada, teised aga kipuvad arvudega liialdama. "Näiteks võib küsida, miks rahandusministeeriumi haldusalas on Pärnu-, Harju,- ja Saaremaa maavanemal krediitkaart, aga teistel maavanematel ei ole või miks üldse maavanemal peab olema ilmtingimata riigi krediitkaart (aktiivset välissuhtlust ja esindusfunktsioone ei ole tegelikult). Võib küsida ka miks Sillamäe kutsekool (finantsist), Haapsalu kutsehariduskeskus (välissuhtluse koordinaator), Järvamaa kutsehariduskeskus (direktor), Viljandi kutseõppekeskus (direktor) omavad krediitkaarti aga teised suured õppeasutused mitte. Samuti ei ole arusaadav, miks on Eesti kunstimuuseumi allmuuseumite juhtidel ja samuti Saaremaa muuseumi direktoril riigi krediitkaart. Krediitkaartide arvu vähendamine on vajalik eelkõige selleks, et minimeerida riske ja tugevdada finantsdisipliini," seisab analüüsis.
Lisaks on kriitikana välja toodud, et krediitkaarditehingute üle ei ole tagatud jooksvat kontrolli ning kooskõlastuse sõltumatust. "Väga palju on viidatud krediitkaartidega tehtavate kulude pisikesele osakaalule asutuse eelarvest ja madalale finantsriske. Ei ole arvestatud, et ametnike valetehingud on väga negatiivse mõjuga riigi ja asutuste mainele ning üldiselt langetab usaldust kodaniku ja riigiorganite vahel. Tegemist on põhimõttelise küsimusega, mis annab tooni ka teiste avaliku- ja eraelu valdkondade finantstegevusele."
Analüüsi käigus on avastatud, et peaaegu kõigil ministeeriumitel on lisaks krediitkaartidele kasutusel ka deebetkaardid, mida käesoleva analüüs ei hõlma.
Enim küsitavusi tekkis Vabaerakonna liikmetel Eestis krediitkaardiga tehtud tehingute põhjendatuse osas. Siiski ei ole Vabaerakonna parlamendisaadiku Andres Ammase sõnul põhjust ega õigust tehtud kulutuste kohta öelda, et need oleksid kuritarvitused.
Hea lugeja! Kui tead midagi täpsemalt krediitkaartide väärkasutamise kohta, anna märku rahvahaal@delfi.ee
