GRAAFIK | Vaata, milline on erakondade finantsseis. Kellel on suurimad võlad?

 (71)
Valimiskampaania jaanuar 2019
Suurimad võlad on pärast kahtesid valimisi KeskerakonnalFoto: Andres Putting

Kevadistel riigikogu valimistel kandideerinud erakondadest olid kolmanda kvartali lõpuks kõige suurem võlg Keskerakonnal, millele järgnesid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE).

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) andmetest selgub, et kolmanda kvartali lõpuseisuga on kõike rohkem võlgu Keskerakond, mille netovara on kolmanda kvartali lõpuseisuga negatiivne summas 813 000 eurot, sellest 508 000 eurot moodustab üle kuue kuu maksetähtaega ületanud ostuvõlad. Erakonna netovara on olnud negatiivne pikemat aega: aastatel 2017 (-240 000), 2018 (-540 000) ja jääb komisjoni hinnangul negatiivseks ilmselgelt ka 2019. aasta lõpuks.

SDE bilansist nähtub, et kolmanda kvartali lõpuseisuga on erakonna netovara negatiivne 619 000 euro väärtuses, sellest 175 000 eurot moodustab üle kuue kuu maksetähtaega ületanud ostuvõlg. Komisjoni hinnangul on positiivne, et sotsid on oma maksevõime parendamiseks ja tarnijate võlgnevuse vähendamiseks võtnud laenu pangast. Samas on tänavu esimeses kvartalis tehtud kulutused komisjoni hinnangul nõnda suured, et ilmselt ei suuda ka laenuraha katta kogu pikaajalist võlga ning selleks tuleks rakendada täiendavaid meetmeid.

Kolmanda kvartali lõpuseisuga on Reformierakonna netovara negatiivne summas 612 000 eurot. Üle kuue kuu maksetähtaega ületanud ostuvõlg Kontuur LB OÜ-le moodustab sellest ligikaudu 570 000 eurot.

Seotud lood:

ERJK hinnangul viitavad Reformierakonna, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide suured võlgnevused puudulikule finantsplaneerimisele ja seavad kahtluse alla erakondade majandusliku tegevuse jätkusuutlikkuse. Parteidel tuleb kuu keskpaigaks esitada plaan olukorra parandamiseks.

Teistel parteidel parem rahaline seis

Eesti 200 netovara on samuti miinuses, kuid seda suhteliselt mõõdukalt, sest nende võlgade kogusumma on üle 94 000 euro, mis tuleneb võetud laenust. Aastas saab Eesti 200 riigilt ligi 100 000 eurot toetust.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna netovara on napilt plussis, ulatudes 20 000 euro kanti. Kõige paremas seisus on Isamaa, mille netovara on plussis 268 000 euroga.

Delfi uuris netovara seisu ka parteidelt, mis riigilt toetust ei saa. Nendeks on Vabaerakond, Eestimaa Rohelised, Elurikkuse Erakond, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei. Vabaerakond ja Eestimaa Rohelised oma netovara seisu ei avaldanud, Elurikkuse Erakond ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei päringule ei reageerinud.