Seega võib öelda, et valitsusse minek läks sotsidele kalliks maksma.

"Jah, me olime opositsioonis olles populaarsed, aga seda seepärast, et inimesed pidasid sotsiaaldemokraatide poolt algatatud teemasid oluliseks ja toetasid meie lahendusi, millest osa on ka nüüdseks ellu viidud," kommenteeris SDE peasekretär Indrek Saar.

Saar avaldas lootust, et inimesed peavad seda meeles ka valimispäeval.

Delfi palus TNT Emori sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringute eksperdil Aivar Voogil selgitada, mis võib olla sotside populaarsuse langemise taga.

"SDE toetuse langus sügisel on seostatav kooseluseaduse toetamisega ja nähtavasti ka muude valitsuses tehtud otsustega sügisel, mis pälvisid tähelepanu ja kriitikat," ütles Voog. Ta tõi näiteks praamiliikluse hanke esimene faas septembris.

Voog lisas, et näiteks Reformierakonna reitingut kooseluseadus nii ei mõjutanud, kuna nende kuvand on tugevam ning toetajaskond on olnud lojaalsem ja pikemaajalisemate toetamise traditsioonidega.

Saare sõnul lõpetas riigikogu kooseluseaduse vastuvõtmisega ära põhiseadusevastase olukorra, millele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler.

"Kõigil, ka Eestis elavatel vähemustel on õigus, et seadused neid kaitseksid," rääkis Saar. "Seda enam, et antud seadus ei riiva kellegi teise õigusi ega sega kuidagi teiste inimeste eluolu. Aga kuna tegu oli tundliku teemaga, oli vastav hääletus meie fraktsiooni liikmetele vaba."

Voog nentis, et valitsemine on paratamatult seotud mingi osa elanikkonna jaoks ebameeldivate otsustega. "Kui erakonna kuvand ja lojaalne toetajaskond on veel väljakujunemise järgus, siis mõni otsus, mis on enamike jaoks pigem ebameeldiv, võib ka erakonna reitingut langetada," ütles Voog.

Kui detsembris oli SDE toetus veel 21 protsenti, siis tänavu jaanuaris kukkus see 18 protsendile ja veebruariks suisa 16 protsendile.

Voogi sõnul on SDE jaanuari langus seostatav Vabaerakonna reitingu tõusuga. "Vabaerakonna eelistajate teiseks valikuks on SDE," ütles Voog ja viitas Postimehes avaldatud uuringule, mis kinnitab nende kahe erakonna valijate lähedust.

Saar kinnitas, et sotsiaaldemokraatide eesmärgiks ei ole hea reitingu tagaajamine. "Meie sihiks on teha teoks Eesti ja tema inimeste jaoks olulised asjad," lausus ta.

Saare sõnul võib täna öelda, et tänu sotsiaaldemokraatide valitsusse minekule tõusid jaanuaris ligi kaks ja pool korda lastetoetused, koolilõuna toetus laienes ka gümnasistidele ja kavandatust enam kerkis õpetajate palk.

"Riigikogu peaks uuel nädalal kiitma heaks seadustepaketi, mis ohjab vohavat kiirlaenuturgu ja kaitseb edaspidi inimesi üüratute intresside eest," kommenteeris Saar ja lisas, et täna on kiirlaenude tagasimaksmisega hädas iga kümnes Eesti elanik.

"Seda kõike ei oleks, kui sotsiaaldemokraadid oleksid opositsioonis," väitis Saar.

Ka ei pruugi valimiseelses infomüras reitingud näidata inimeste eelistuste tegelikku seisu. "Oleme valimiskampaania raames kohtunud ligi saja tuhande inimesega ning kogenud reeglina väga positiivset tagasisidet," oli Saar optimistlik. "Olen kindel, et meie valimistulemus on reitingust tublisti parem."