GRAAFIK | Reformierakonna 200-eurose pensionitõusu lubadus on retooriline võte, Keskerakonna pakkumist see tegelikult ei ületa

 (93)

Kuigi Reformierakonna esinaine Kaja Kallas on käinud välja mõtte, et järgmise nelja aasta jooksul võiks pensionid kasvada 200 euro võrra, on see tegelikult 50 eruo võrra vähem, kui Keskerakonna pakutud pensionitõus.

Järgmise aasta riigikogu valmiste ühe esimese kõlava valimislubaduse käisid välja Keskerakonna poliitikud, kes soovisid lisaks iga-aastasele indekseerimisest tulenevale plaanilisele pensionitõusule tõsta pensioni erakorraliselt saja euro võrra kuus.

Reformierakonna poliitikud on selle plaani osas olnud kriitilised ja iroonilisedki. Keskerakonna välja käidud mõtte osas on reformierakondlastest avaldanud meelehärmi ja vastuseisu näiteks Liina Kersna ja Maris Lauri.

Nüüd on aga ootamatult ka Reformierakonna eesotsas olev Kaja Kallas käinud välja mõtte, et pensionid peaksid tõusma. Väljakäidud summa on Keskerakonnaga võrreldes lausa kahekordne: 200 eurot kuus.

Tähele peaks panema aga seda, et Eestis on pensionid indekseeritud. See tähendab, et pensionitõus ei sõltu otseselt jooksvatest poliitlistest otsustest, vaid on põhimõtteliselt automaatne, sõltudes sotsiaalmaksu laekumise kasvust ja tarbijahinnaindeksi muutusest (vt lisalugu).

Tegelikult oleks Keskerakonna ja Reformierakonna pakutav pension umbes samas suurusjärgus. Reformierakond lubab lihtsalt, et kui nemad võimule tuleksid, tõuseks pension järgmise nelja aasta jooksul 200 euro võrra.

Seotud lood:

Kaja Kallas toob ära rahandusministeeriumi prognoosi, mille järgi tõuseks keskmise pensioni nelja aasta jooksul 150 eurot. Kui siia lisada Keskerakonna lubatav erakorraline 100-eurone pensionitõus, tõuseksks Keskerakonna valitsuse jätkamisel pension järgmise nelja aasta jooksul umbes 250 eurot.

Reformierakonna pakkumine tundub selles valguses pigem retoorilise võttena: osale valijaist jääb mulje, et lubatakse Keskerakonnaga võrreldes kaks korda suuremat pensionitõusu. Neile aga, kes Reformierakonnalt nende veel hiljuti kõlanud erakorralise pensionitõusu kriitika osas aru pärima hakkavad, on võimalik öelda, et midagi erilist plaanis pole ja pension kasv tuleb praegu kehtivate pensionitõusu arvestamise põhimõtete ja Reformierakonna esile kutsutava erakordselt hea sotsiaalmaksu laekumise ühismõjust.

Pensionide indekseerimine

Kuigi poliitilised jõud armastavad näidata pensionitõusu enda poliitlise tahte suuremeelse väljendusena, ei ole pensionitõusu taga enam ammu olnud iga-aastased riigieelarve läbirääkimised.

Eestis on pensionid indekseeritud, mis tähendab, et pensionid tõusevad põhimõtteliselt automaatselt iga aasta 1. aprillil. Ei valitsus ega riigikogu pensionitõusu suurust eraldi kaaluma ei pea.

Pensioni moodustavad komponendid korrutatakse iga aasta läbi möödunud aastal varasemast rohkem laeknunud sotsiaalmaksu ja tarbijahinnaindeksi tõusu kasvu alusel arvutatud koefitsendi ehk pensioniindeksiga.

Indeksi arvestamisel võetakse 80 protsendi ulatuses aluseks eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.

Vabariigi valitsus kinnitab nii arvutatud indeksi. Sellega korrutatakse läbi näitajad, mis on riiklike pensionite arvutamise aluseks (pensioni baasosa ja aastahinne, rahvapensioni määr). Niimodi leitud summa tuleb valitsusel riigieelarvest pensionideks kindlasti leida.