Statistika näitab, et koolid koostavad sellised põhikooli eksamid, et enam-vähem kõik õpilased saavad vähemalt kolme kätte. Nõrkade õpilaste kergekäeline rahuldavaga hindamine õhutab hirmu, et põhikooli lõpueksamite kaotamine alandab hariduse kvaliteeti ja suurendab hariduse kihistumist.
Põhikooli eksamitulemustes esinevad omavalitsuste lõikes märkimisväärsed erinevused. Leidub koguni sellised juhtumeid, kus ühes omavalitsuses viimne kui üks õpilane sai riiklikul lõpueksamil positiivse hinde, kuid naabervallas kukkus pea iga teine läbi.
Need, kes riiklikul lõpueksamil põruvad, teevad järeleksamina koolieksami. Reeglina need, kes riiklikul eksamil põrusid, said koolieksamil positiivse hinde. Eriti torkavad järeleksami eduka sooritamisega silma Eesti suurlinnad Tallinn, Tartu ja Narva. Näiteks Narva 106 eksaminandist põrus matemaatika järeleksamil vaid kaks; Tartu 144-st vaid kaheksa õpilast. Ka järeleksamitel leidub piirkondlike erinevusi. Näiteks 2018. aasta Rapla valla 26-st matemaatika järeleksami tegijast vaid kaks põrusid, kuid naabervallas Märjamaal põrus 23-st 13 õpilast.
