GRAAFIK | Ööpäevaga lisandus 30 positiivset koroonaviiruse testi, haiglaravi vajab 41 inimest

 (263)
Haigestumus 100 000 inimese kohta on 51,62
Koroonaproovide võtmine lennujaamas ja sadamas
Koroonaproovide võtmineFoto: Andres Putting

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1238 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 30 testi tulemus osutus positiivseks. Haiglaravi vajab 41 inimest, neist 3 on juhitaval hingamisel. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 51,62.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 13 inimesel. Harjumaale lisandus 11 ning Tartumaale kaks uut juhtu. Jõgevamaale, Võrumaale ja Raplamaale lisandus üks uus koroonaviirusesse nakatumine. Ühel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalasega.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 51,62.

Harjumaa 11 uuest juhtumist (neist 8 Tallinnas) kaks on seotud nakatumisega pereringis, ülejäänud nakatumiste asjaolud on täpsustamisel.

Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada seitset kollet, millest suurim on Ida-Tallinna keskhaigla kolle, kus lisaks 25 töötajale on haigestunud 14 ravil olnud patsienti ja kaks kohviku töötajat. Läänemere gümnaasiumi koldega seoses on haigestunud 29 õpilast ja 10 õpetajat. Esimese töökoha koldega on seotud 29, Haapsalu nostalgiapäevade koldega kaheksa, Päästeameti koldega seitse, teise töökoha koldega seitse ning pere- ja tutvuskonna koldega on seotud viis haigusjuhtu.

Seotud lood:

Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on kokku üle 2200 inimese, kellest 372 on haigestunud.

Ida-Virumaale lisandus kaks kollet

Ida-Virumaa uutest juhtumitest neli on seotud nakatumisega pereringis, viiel juhul nakatus inimene tööl olles — neli tööalast nakatumist olid seotud töötamisega koolis ning üks töötamisega hooldekodus. Kolmel juhul saadi nakkus tuttavalt. Ühe juhtumi asjaolud on täpsustamisel.

Ida-Virumaale lisandus kaks kollet — Sillamäe vanalinna kooli kolle, millega on seotud kuus inimest, ja nii-öelda meelelahutusasutuse kolle, millega on kokku seotud üheksa Kohtla-Järve ja Sillamäe haigusjuhtu. Piirkonna suurima ehk tutvuskonna koldega on seotud 30, Kohtla-Järve töökoha koldega seitse, esimese Sillamäe töökoha koldega 14 ja teise Sillamäe töökoha koldega üheksa inimest. Tammiku põhikooli koldega on seotud 12, Kohtla-Järve kesklinna põhikooli koldega seitse, teise Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega seitse ja Kohtla-Järve sünnipäeva koldega viis haigusjuhtu. Jõhvi gümnaasiumi koldega on seotud seitse ja Jõhvi hooldekeskuse koldega kuus haigestunut (viis klienti ja üks töötaja). Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas seega kaksteist aktiivset kollet.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 1000 inimese, kellest on haigestunud 192.

Jõgevamaa nakatunu sai viiruse pereliikmelt, Tartumaa uus nakatunu on eelnevalt haigestunu lähikontaktne. Ülejäänud lõuna regionaalosakonna uute juhtumite asjaolud on selgitamisel.

Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses üle 360 inimese, kellest 65 on haigestunud. Regiooni jälgimisel on üks aktiivne kolle Võru töökoha kolle, millega on seotud 23 haigestumist.

Haiglaravil viibib 41 inimest, neist 3 juhitaval hingamisel

4. oktoobri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 41 inimest, juhitaval hingamisel on kolm patsienti. Koju kedagi ei saadetud, uusi COVID-19 juhtumeid avati seitse. Üks inimene viidi Ida-Viru keskhaiglast üle teise haiglasse.

Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund, kokku on Eestis surnud 67 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 473 COVID-19 haigusjuhtumit 460 inimesega.

4. oktoobri seisuga on tervenenud 2749 inimest. Neist 2090 inimese (76%) haigusjuhtum on lõpetatud, 659 inimese puhul (24%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on võimalik saatekirjaga koroonaviiruse ninaneelu proovi anda 18 testimispunktis, millest kolm asuvad sadamas ja lennujaamas ning on mõeldud Eestisse saabujate testimiseks.

Eestis on kokku tehtud enam kui 220 000 esmast testi, nendest 3577 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

Terviseamet paneb südamele: olukord muutub tõsisemaks

Järgmised nädalad on kriitilised viiruse kontrolli alla saamiseks. Maski kandmine ei ole Eestis küll kohustuslik, kuid mask on väga hea täiendav meede distantsi hoidmisele, heale kätehügieenile ja heale respiratoorsele hügieenile. Maski tuleb kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral. Maski peaksid kandma kõik koroonaviirusesse haigestunute kontaktsed ka juhul, kui sümptomeid veel pole. Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti. Pärast maski eemaldamist tuleb käed desinfitseerida.

On oluline, et me kasutaksime kõiki võimalusi, mis aitavad pidurdada viiruse leviku edasist laienemist. COVID-19 haigus on jõudmas elutähtsate teenuste ja riskirühmadeni (haiglatesse ja hooldekodudesse). Arvestades viiruse leviku kasvu maailmas ja Euroopas, tuleb välisreisid jätta ära ning veeta koolivaheaeg Eestis. Igaühe käitumisest sõltub, kas saame vältida suuremaid piiranguid ja jätkata tavapärast elu.

Kuna lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed viibivad teineteisele lähemal kui 2 meetrit ja pikema aja jooksul kui 15 minutit, siis haigena koosviibimisele minek on kindel viis oma sõpru nakatada — sageli viibitakse tunde tihedalt koos kinnises ruumis ning räägitakse valjul häälel. Viimane aitab viiruseosakestel aga veelgi paremini levida.

Kindlasti võiksid üritustel osalejad oma telefoni paigaldada koroonaäpi HOIA, mis aitab võimalikku lähikontakti tõhusamalt tuvastada.

Kuidas peatada koroonaviiruse levik?

· Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine.

· Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida, on soovitav kanda ka maski.

· Kinniseid rahvarohkeid kohti tuleks võimalusel vältida.

· Järgida tuleb kätehügieeni ehk teisisõnu: käsi tuleb pesta tihti.

· Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi, avalikes kohtades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.

· Aevastamisel või köhimisel tuleb oma suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt visata prügikasti ja seejärel käed puhastada. Salvrätikut puudumisel kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.

· Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega.

· Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust ja helistada oma perearstile.

· Laadi Google Play või App Store’i kaudu oma telefoni mobiilirakendus HOIA, mis teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad nii anonüümselt teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli. Loe lisa www.hoia.me

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 149 060 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 73 inimest.

Lisainfot COVID-19 kohta leiab terviseameti veebi- ja Facebooki-lehelt.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!