Kõige traagilisemad kuud liikluses on tänavu olnud jaanuar ja juuni vastavalt 11 ja 10 hukkunuga. Möödunud aastal hukkus näiteks jaanuaris 4 ja juunis 3 inimest.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe tõdes, et põhjusi, miks poole aastaga on hukkunud pea kaks korda rohkem inimesi kui mullu poole aastaga, on mitmeid. Näiteks on tänavu olnud palju laupkokkupõrkeid, mis võivad olla tingitud muu hulgas kõrvalisest tegevusest. Oma panuse on andnud ilm – jaanuaris hukkus ühel väga halva ilmaga päeval kolm inimest ning juunis hukkus ühe väga ilusa ilmaga päeval kolm inimest. Ilus ilm kipub panema osa juhte gaasipedaali tallama, väga halb ilm aga paneb mõningaid juhte enda ja auto võimeid üle hindama. „Ilm on alati faktor ning sellepärast peavadki liiklejad vastavalt valitsevatele oludele käitumist muutma. Sest lõpuks tapab ikkagi kiirus,” tõdes Tikerpe.

Möödunud aastal juhtus küll mitmeid õnnetusi mootorratastega, kuid surma ei saanud õnneks keegi. Tänavu on hukkunud aga neli mootorratturit. “Igal aastal juhtub väga palju õnnetusi, kus juhus määrab, kas inimene jääb ellu või mitte.”