GRAAFIK | Lähenemiskeeldude arv on viimase aastaga kahekordistunud, suure osa rikkumistest paneb korda üksainus armukade endine

 (6)
GRAAFIK | Lähenemiskeeldude arv on viimase aastaga kahekordistunud, suure osa rikkumistest paneb korda üksainus armukade endine
Lähenemiskeelde on kohaldatud nii meestele kui ka naisteleFoto: Vallo Kruuser

Eilne Eesti Päevaleht vahendas, et mullu pani 58% lähenemiskeelu rikkumistest (176-st 102 rikkumist) toime üks ja sama mees. Uurisime seepeale, palju üldse lähenemiskeelde Eestis viimaste aastate vältel välja antud on.


Tasub märkida, et kriminaal- ja tsiviilmenetluse statistika üle peetakse erinevalt arvet. Graafikus on esitatud tsiviilmenetluses arutatud asjade arv, kus lähenemiskeeldu taodeldi, kuid eraldi ei peeta arvet selle üle, kui palju neid väljastatakse. Umbkaudu kolmandik (st 30-35%) läbivaadatud avaldustest rahuldavad kohtud kas osaliselt või täielikult.

Seevastu kriminaalmenetluses kohaldatud lähenemiskeeldude üle peetakse arvet täpsemini.

Mõlemal juhul on lähenemiskeeldude taotlemine kas isikuõiguste rikkumise või kehavigastuste tekitamise alusel hüppeliselt kasvanud. Kasvu põhjuseks võib pidada teadlikuse kasvamist ning õigusabi kättesaadavuse paranemist.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kaire Tamm selgitas, et lähenemiskeeldu saab määrata nii tsiviilkohtumenetluses kui ka kriminaalmenetluses. Ajutist lähenemiskeeldu saab määrata ainult kriminaalmenetluses. Kohus saab ajutist lähenemiskeeldu menetluse ajaks kuni otsuse tegemiseni määrata prokuröri taotlusel ja kannatanu nõusolekul. Kuriteos süüdi mõistetule saab kohus seda määrata kuni kolmeks aastaks.

Seotud lood:

"Lähenemiskeelu või muu isikukaitse abinõu saab määrata ka tsiviilkohus, kui inimene ise oma õiguste kaitseks kohtusse pöördub. Nii tsiviil- kui ka kriminaalkohtu määratud, ka ajutise, lähenemiskeelu rikkumine on kuritegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kriminaliseeritud on lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või kui tegu korduva lähenemiskeelu rikkumisega,“ lõpetas Tamm.

Kui rikutud on õigust eraelu ja isikupuutumatusele, siis see tähendab, et igaühel on õigus valida oma suhtlusringkonda ning kontrollida enda kohta levitatavat informatsiooni. Eraelu puutumatust on rikutud siis, kui isikut jälitatakse, tekitatakse kõvahäälne sõnavahetus ja rüselus avalikus kohas, alandatakse ja solvatakse, inimese koju sisenetakse vastu tema tahtmist, helistatakse kellaajast hoolimata, saadetakse arvukalt sõnumeid mobiilile või ka interneti suhtlusvõrgustikes, otsustatakse selle üle, kellega võib suhelda.

Isikuõiguste rikkumiseks loetakse ka seda, kui piiratakse inimese liikumis- ja tegutsemisvabadust - näiteks ruumi lukustamine, vägivallaga ähvardamine ning hirmutamine.

Lähenemiskeelu kohaldamisest saab täpsemalt lugeda siin.