GRAAFIK | Kurb tõde: suhtelise vaesuse määr pole aastaid langenud

 (443)
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivneFoto: Anni Õnneleid

"Suhtelise vaesuse määr on Eestis üks kriitilisemaid näitajaid, mis on püsinud samal tasemel, kuigi mitmed arengukavad on olukorra parandamise ette näinud," nentis statistikaameti peadirektor Mart Mägi

2017. aastal oli pea 22 protsendil Eestis elavatest inimestest ekvivalentnetosissetulek suhtelise vaesuse piirist väiksem. Nii valitsuse tegevusprogrammis kui ka "Eesti 2020" programmis on järgmine eesmärk, et lähiaastatel langeks näitaja 15 protsendini.

"Suhtelise vaesuse määr on Eestis üks kriitilisemaid näitajaid, mis on püsinud samal tasemel, kuigi mitmed arengukavad on olukorra parandamise ette näinud," nentis statistikaameti peadirektor Mart Mägi

Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga) oli väiksem kui 523 eurot.

Absoluutses vaesuses elas samal aastal 3,4 protsenti elanikkonnast ehk 44 000 inimest. See tähendab, et nende kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 207 eurot.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Kuidas Eestil erinevates valdkondades läheb, saab näha statistikaameti ja riigikantselei koostöös valmis interaktiivsest rakendusest Tõetamm.