GRAAFIK | Koroonaviiruse pärast haiglas viibijate arv rühib tasapisi taas ülespoole. Terviseamet muretsemiseks põhjust ei näe

 (138)
Eriolukord Tallinnas 1.04.2020
Eriolukord Tallinnas 1.04.2020Foto: Andres Putting

Kui nädalaid vähenes koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevate inimeste arv igapäevaselt, siis viimased päevad on näidanud, et see number on taas kasvamas. Terviseametist kinnitatakse aga, et väikestest muutustest olulisi järeldusi teha ei saa.

Terviseameti statistikast nähtub, et tipp oli 13. aprillil, mil haiglaravil 157 inimest. Number vähenes iga päev kuni 1. maini (haiglas 72 inimest). Seejärel on iga päev haiglaravil viibijate arv veidi kasvanud, olles tänase seisuga 77.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai selgitab Delfile, et igal nakkushaigusel on oma iseloomulik kulg. Haiguse leviku dünaamikat iseloomustab sageli see, kui kiiresti tekib nn küür - haigestumise kiire faas, mis kätkeb kiiret haigestumise kasvu ja seejärel langust.

"Hospitaliseerimise muutus COVID-19 tõttu iseloomustab üldjuhul seda, milline on olnud teatud ajalise viitega varasemalt aset leidnud haigestumine. Kui langeb haigestumine, siis teatud ajalise nihkega langeb ka hospitaliseerimine ning vastupidi. Reeglina ei vaja haigestunud inimene koheselt haiglaravi vaid hinnanguliselt keskmiselt seitsme päeva jooksul," lausub ta.

"Eestis COVID-19 hospitaliseerimise puhul ei saa me teha väikestest muutustest olulisi järeldusi. Hospitaliseerimiste üldarv on suhteliselt väike ning juba üksikute inimeste hospitaliseerimine tingib nähtava muutuse. Seetõttu on pigem asjakohane iseloomustada pikema perioodi (nt 14 päeva) trendi," toonitab ta ja jätkab: "Kui veel rohkem süvitsi minna, siis tuleb silmas pidada, et Eestis on COVID-19 hospitaliseerimiste statistikat mõjutanud tugevalt ka puhangute avastamine hooldekodudest, kus mitmel juhul on olnud hoolealuste hospitaliseerimine pigem ennetav abinõu. Eelmise nädala lõpus toimunud Tammiste hooldekodu klientide hospitaliseerimine Pärnu haiglasse kajastub Pärnu haigla patsientide tõusus, teistes haiglates on hospitaliseerimine langustrendiga."

Seotud lood:

Kadai märgib, et COVID-19 puhul tuleb olla tähelepanelik ka faktiga, et haigus levib ka varjatult. "Seda näitab ka Eestis haigete hospitaliseerimine statistika. Jätkuvalt diagnoositakse haigus rohkem kui pooltel haiglasse sattunutest haiglaravile saabudes ja mitmetel juhtudel ei ole ka teada, kus nakatumine aset leidis."

4. mai hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 77 inimest, neist 6 on juhitaval hingamisel. Tänaseks on haiglast koju saadetud 247 inimest, lõpetatud 259 haigusjuhtu. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 55 inimese elu.

Eestis on kokku tehtud 55 784 esmast testi, nendest 1 703 ehk 3,1 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!