Valitsus kehtestas seoses koroonaviiruse levikuga 12. märtsil Eestis eriolukorra ning kui inimeste mitmekesi koosolemist hakati järjest piirama.

Kuna kõigil vähegi end haigena tundvatel inimestel soovitati kohe koju jääda ja mitte mingil juhul riskida viiruse leviku tõkestamiseks väljas käimisega, tuli haigekassa kiiresti välja lahendusega, mis võttis ära põhjuse kergemal puhul arsti juurde minna. Inimestel lubati endil avada töövõimetusleht ehk siis haigusleht või hooldusleht, kui on vaja näiteks haige lapsega kodus olla.

Haigekassa statistikast selgub, et alates nö iseteeninduse algusest (16. märts), mis avati vaid paar päeva peale eriolukorra kehtestamist, on töövõimetuslehti (haigus- ja hoolduslehti) avatud inimestele seisuga 1. aprill kokku ca 40 000 võrra rohkem kui mullu samal perioodil.

Haigekassa poolt Delfile välja võetud andmetest nähtub ka see, kui palju on siis töövõimetuslehe avaldusi alates selle võimaluse tekkimisest inimesed nö iseteenindamise korras. Haiguslehti on menetlemises, avatud, lõpetatud või tühistatud kokku natuke üle 31 tuhande. Hoolduslehti vastavalt 10 tuhat. Seega, kas iseteeninduse lubamine ongi kasvatanud rahavasuus ikka vahel sinise lehe võtmiseks nimetatud trendi?

Vaadates statistikat natuke pikemas perioodis selgub, et töövõimetuslehtede võtmise kasv pole siiski nii suur, kui alguses võib paista.

Haigekassa statistika järgi on näha, et eelmise aasta alguse traditsiooniline viiruseperiood jääb aasta algusest 1. aprillini mõõtes selle aasta töövõimetuslehtede väljavõtmise hulgast vaid paarikümne tuhandega maha. Samas koroonaviiruse puhang pole veel möödas ja igasuguseid järeldusi on veel vara teha.